- OMX Baltic0,68%320,33
- OMX Riga1,25%1 009,42
- OMX Tallinn0,07%2 255,79
- OMX Vilnius1,62%1 510,51
- S&P 500−0,38%7 520,93
- DOW 30−0,3%52 231,89
- Nasdaq −0,74%25 065,88
- FTSE 1000,33%10 786,74
- Nikkei 2251,31%61 248,59
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic0,68%320,33
- OMX Riga1,25%1 009,42
- OMX Tallinn0,07%2 255,79
- OMX Vilnius1,62%1 510,51
- S&P 500−0,38%7 520,93
- DOW 30−0,3%52 231,89
- Nasdaq −0,74%25 065,88
- FTSE 1000,33%10 786,74
- Nikkei 2251,31%61 248,59
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Äriilma röntgen
Eesti ühiskond on veel väga suletud. Sellisele järeldusele jõudsime bör-siettevõtete eraisikust aktsionäride edetabelit koostades. Nimekiri, mis on trükitud ära tänases Äripäevas, ei pretendeeri viimase instantsi tõele, sest paljud börsiettevõtete aktsiaomanikud peituvad maksuvabade firmade taha. Ka selles loetelus olevate ettevõtjate käes võib olla rohkem aktsiaid, kui nad on osa oma investeeringutest teinud off-shor'ide varjus.
Maksuvabade firmade figureerimine börsiettevõtete omanike ringis näitabki seda, et ühiskond ja äriilm on suletud.
Investorite varjamine võib olla tingitud sisetehingutest või maksude varjamisest. Off-shor'ide kasutamine on parameeter, mis peegeldab äriilma eetilisust.
Kuigi täna avaldatav edetabel ei anna täit pilti Eesti rikkamatest inimestest, on tegemist heas mõttes Eesti ärieliidiga, kellel pole põhjust oma edu varjata.
Samas võib seda järjestust pidada ebaõiglaseks, sest enamik Eestis tegutsevatest firmadest ei ole avalikud ja peale aktsiate on teisi investeerimise ja rikastumise võimalusi, näiteks kinnisvara.
Edetabeli etteotsa võib lisada meediaärimehe Hans H. Luige, kes poolte Meediakorpi aktsiate müügist teenis 100--200 miljonit krooni. Ärimehi, kelle üheksa-kümme aastat tagasi käivitatud äriprojekti väärtus ulatub täna sadadesse miljonitesse kroonidesse, on Eestis rohkem kui üks.
Osa lugejaid suhtub sellistesse pingeridadesse negatiivselt, eriti just need, kes ise sinna kuuluvad või peaksid kuuluma. Eesti ei ole aga maailmas mingi erand ja on paratamatu, et koos rikkusega kaasneb avalikkuse tähelepanu ning satutakse ajakirjanduse huviorbiiti.
See, kellele mõni ettevõte kuulub, ei ole ainult firma omanike asi. Igal ettevõttel on äripartnerid, kliendid, töövõtjad. Nemad peavad teadma, kes on firma omanikud, ja sellepärast suhtumegi omanike varjamisse taunivalt.
Toimetus oli üllatunud, kui me pärast Ühispanga aktsionäride nimekirja avaldamist möödunud aasta alguses teenisime ära mitmete kolleegide pahameele. Kui isegi ajakirjanikud mõistavad hukka börsil noteeritud ettevõtte omanike avalikustamise, mida siis teistelt nõuda.
Olime siis ja oleme ka nüüd veendunud, et mida avatum ja läbipaistvam on ühiskond, seda parem. Eriti oluline on see Eesti-sugusele väikesele ja korporatiivsele riigile. Sellepärast oleme propageerinud kõigi inimeste aastatulu avalikustamist.
Peamine vastuväide ühiskonna avatumaks muutmisele on olnud kuritegevus. Äripäeva arvates on tegemist nõrga argumendiga. Probleeme ei tekita mitte aktsionäride avalikustamine, vaid hoopis salastamine.
Need ärimehed või poliitikud, kes enda omanduses olevaid aktsiaid maksuvabade firmade või variisikute abil varjavad, on kurjategijatele palju kergem saak kui tänases numbris ilmunud nimekirja kuuluvad investorid.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Podcastid
Enimloetud
3
Viimased uudised
Investeerimiseksperiment
Tagasi Äripäeva esilehele