Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ida-Euroopa esimesed ja viimased
Kesk-Euroopa riigid, mis alustasid reforme teistest varem, võivad nüüd oma jõupingutuste tulemusi nautida, kirjutab Wiener Institut für Wirtschaftsvergleiche (WIIW) oma uurimuses. Nende hulgas on esikohal Poola ja Ungari, millele järgnevad Sloveenia ja T?ehhi. Majanduskasvu tõukavad tagant ekspordi kasv ja rohked välisinvesteeringud. Poola majandus saavutas 1989. a taseme juba 1996. a.
Balkani riikide Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia SKT jääb tänavu 1989. a tasemest veel 20--30% madalamaks. SRÜ riikidest on Venemaa ja Ukraina SKT reformide algusaastast 40--50% maas, kusjuures majandusväljavaateid tumestavad nii strukturaalsete reformide aeglus, järjekindluseta majanduspoliitika kui ka poliitilised pinged.
Bulgaariale ennustab Viini majandusinstituut järkjärgulist toibumist, Rumeeniale aga majanduslangust. Venemaa ja Ukraina areng sõltub sellest, kuidas suudetakse finantseerida eelarve puudujääki ning kiirendada strukturaalseid ümberkorraldusi.
Slovakkias ja Horvaatias jätkub kiire majanduskasv ka eeloleval aastal, kuid strukturaalsed muudatused on aeglustunud, pangalaenu saamine raskendatud ja valuuta liiga kallis. Slovakkiale ennustab instituut opositsiooni võitu sügisestel parlamendivalimistel, majanduse säästupaketi kinnitamist ja valuuta 10--15% devalveerimist.
Kogu piirkonnale ennustab instituut inflatsiooni alanemist, mis jääb siiski kõrgemaks kui Euroopa Liidu riikides. Tööpuudust suudab majanduse kasvutempo alandada vaid piiratud ulatuses. TS