Devalveerimine kui alternatiiv

Analüüs juhib tähelepanu sellele, et 1998. a mais moodustas riigivõlg Venemaa sisemajanduse kogutoodangust juba 17,7%, võrreldes 1993. a 0,1%ga. Selleni on viinud valitsuse ebarealistlikud eelarvekavad, mille tulud on tegelikele kuludele aastaid alla jäänud.

Võla kasvades on järjest suurem osa riigi napist maksutulust läinud võlgade teenindamiseks. Kui sama poliitika jätkub, ei suuda riik kahe aasta pärast enam maksudest võlakohustusi katta. Instituudi prognoosi järgi ulatuks sisevõlg 2000. a lõpuks 33,4 protsendile SKTst.

Kui selle asemel laenata välisturult, saab võlakriisi küll edasi lükata, kuid mitte vältida. Välisvõlakoorem kasvaks jooksva aasta maikuu 26,4 protsendilt SKTst 45,5 protsendile aastaks 2000. Välisvõlakriis oleks Venemaale aga palju laastavam kui probleemid sisevõlaga, leiab instituut.

Andrei Illarionovi sõnul raskendab Venemaa kriisist väljumist kõrge rublakurss, mille säilitamine on keskpanga valuutareservist nõudnud miljoneid dollareid.

Kõrvutades Venemaa olukorda viimase aja valuutakriisidega maailma finantsturgudel leiab Illarionovi instituut, et rubla võiks devalveerida isegi enam kui 50 protsendi ulatuses (vt graafik). Seda enam, et rubla kõrget kurssi ei toeta enam ka Venemaa nafta ekspordihind, mis on maailmaturul valitseva madalseisu tõttu järsult langenud.

Illarionov leiab, et rubla toetuseks kavandatav range rahapoliitika koos uute maksudega ainult süvendaks riigi majanduslikke probleeme. Maksude tõstmine on alati mõjunud pigem majandust pärssivalt.

Devalveerimine seevastu annaks Vene majandusele võimaluse jalad alla saada, sest valitsuse võlakoorem väheneks ning intressid alaneks.

Ka turg hindab rubla devalveerimisriski kõrgeks, millele viitab suur vahe rublades ja valuutas nomineeritud võlainstrumentide intressimäärade vahel. Valitsuse lühiajaliste rublavõlakirjade intressimäärad kõikusid nädala lõpuks taas 70 protsendi piirimail, samal ajal kui dollarivõlakirjade intressid mõõnasid.

Briti ajakiri Economist ei pea aga devalveerimist poliitilistel põhjustel reaalseks. Selle asemel tuleb kodumaistel investoritel tõenäoliselt leppida oma laenude tähtaja pikendamisega, et anda valitsusele aega välisinvestorite usalduse tagasivõitmiseks.

Aasta lõpuks vajab Venemaa lühiajaliste võlakohustuste täitmiseks 24 miljardit dollarit.