Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väärtpaberitulu on kasvanud neli korda
Kui 1996. aasta eest deklareeriti vara võõrandamisest tulu 74 miljonit krooni, siis möödunud aastal 306 miljonit krooni.
Dividenditulu oli eelmisel aastal 131 miljonit krooni, mis võrreldes 1996. aasta 60 miljoniga on üle kahe korra rohkem.
Maksuameti peadirektori asetäitja Aivar Sõerd ütles, et kuna vara võõrandamisest saadud kasuks märgitakse deklaratsioonis ka muu vara peale väärtpaberite, näiteks korterite ja elamumaa müük, siis ei ole võimalik täpselt välja tuua, millise osa moodustas börsitulu.
Ta lisas aga, et suurema osa kasvust võib kirjutada väärtpaberitehingute arvele, sest kinnisvaratehingute arv eelmisel aastal plahvatuslikult ei suurenenud.
Sõerd lausus, et maksuamet võrdleb töö käigus deklareeritud tulu väärtpaberite keskdepositooriumi andmetega. «See on pidev töö ja teatavasti need andmed on konfidentsiaalsed,» lisas ta.
Erilist huvi pälvib Sõerdi sõnul see kontingent, kes pole börsil saadud tulu maksuametile deklareerinud. Seaduse järgi nõutakse neilt sisse trahv, saamata tulumaks, täiendav tulumaks 50% ulatuses ja intressid iga viivitatud päeva eest.
HT Finantsi väärtpaberimaakler Indrek Jakobson ütles, et arvestades praegust börsiseisu, kus aktsiaid ei müüda või müüakse alla ostuhinna, võib väärtpaberitulu järgmise aasta tuludeklaratsioonides plahvatuslikult väheneda. «Kasvu tagasiminekut pidurdab muidugi repoportfellide massiline likvideerimine. Seda arvestades kahanemine ei tulegi väga suur,» lisas Jakobson.
Jakobson hindas eelmise aasta väärtpaberitulu suurenemist kui märki kodanike eetilisuse kasvust.