Vihm jätab põllumeeste saagi põllule
«Tänavune aasta võib jääda viimaseks aastaks põllumehena,» nendib Põldmäe kurvalt. «Tuleb vist pensionile jääda.»
Põldmäe peaks praegu hakkama koristustöid lõpetama. Tegelikult on neljasajal hektaril vilja kasvatav talumees saanud saagi koristada alles 40 hektarilt.
Põllumeeste kogu hinnangul võib 75 protsenti külvatud viljast ebasoodsate ilmade tõttu koristamata jääda. Osa vilja ei saa koristada sellepärast, et see on suviste tormide tagajärjel lamandunud.
Põllumajandusministeeriumi hinnangul kahjustas tänavusuvine vihm kolmandikku teraviljast ja kartulipõldudest ning saak võib olla seetõttu 10--15 protsenti väiksem.
«Vili on toores ja teda ei saa kuivatada, põllud on vihmadest pehmed ja traktorit ei kanna,» võtab Põldmäe kokku selle suve hädad.
Viljakasvatajate sõnul on mitmel pool liigse niiskuse pärast vilja kvaliteet nii kehv, et toiduviljaks see enam ei sobi. «Rukki ning talinisu pead on idanema hakanud ja selline vili kõlbab vaid loomale,» ütleb Peetri talu peremees Ants Pihlakas.
Arnold Põldmäe püüab vihmast rikutud vilja müüa piiritusetehastele, kuid võtab arvesse ka võimaluse, et ta ei pruugi oma viljast lahti saada. «Kui mul õnnestubki piiritusetehastele vilja müüa, siis ei saa ma sealt sellist hinda, nagu näiteks riigi viljasalvele müües,» sõnab Põldmäe.
Põldmäel on vilja maas 2,5 miljoni krooni eest ja ta arvestab, et see raha jääb saamata. Tal on kolme miljoni eest liisitud tehnikat, samuti on panditud laenu katteks tema maja.
Lääne-Virumaa teraviljakasvataja Jaak Läänemets kinnitab, et vilja kvaliteet on ülimalt vilets. Rukki puhul on ainuke võimalus see piiritusetehastele müüa, sest leivaviljaks see ei kõlba, kõneleb ta.
Läänemets kasvatab teravilja kolmesajal hektaril ja pääses esimest korda kombainiga põllule alles eelmise nädala keskel. Mees on valmis töötama ka öösel, kui vaid ilma peaks.
Osa saaki jääbki tänavu ilmselt koristama, arvab Tiia Paide põllumajandusministeeriumist. «Rääkimata rahast, mille talunikud on saagi alla kinni pannud ja mis saamata jääb,» lisab ta.
Põllumajandusministeeriumi prognooside kohaselt saadakse tänavu hektarilt keskmiselt 23 tsentnerit teravilja. Viljakasvatajate hinnangul võib see prognoos paika pidada, sest saagikus pole vaatamata vihmale halvem. Vili kasvab tänavu 330 000 hektaril.
Tuleval aastal on viljakasvatajaid tõenäoliselt vähem ning külvipind väheneb. Põldude omanikud pankrotistuvad, samuti tekivad probleemid seemneviljaga, sest praegu koristatav selleks ei sobi.
Eesti üks suuremaid kartulikasvatajaid Johannes Valk Laheotsa talust kurdab sama mure, mis viljakasvatajadki. Valk plaanis ööpäevas koristada seitse hektarilt kartulit, kuid kuna põllud on vihmast pehmed, jõuab traktor võtta heal juhul neli hektarilt ööpäevas. Nii aeglase tempo korral jääb Valgul osa saaki koristamata.
Valk kasvatab kartulit 157 hektaril. Äriplaani järgi pidi ta sel aastal kasvatama 4000 tonni kartuleid. Mehe hinnangul on suvised vihmad rikkunud vähemalt neljandiku plaanitud saagist ning säilinud saagist jõuab ta koristada ehk poole.
«Kui ma saan põldudelt 1500 tonni kartuleid, olen kõvasti miinuses,» lausub Valk. «Lõpetaksin põllupidamise, kui keegi selle krempli ära ostaks.»
Meteoroloogiakeskuse ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilaini sõnul jätkub lähitulevikus vihmane ja külm ilm. «Ilmakaarte vaadates pole näha mingit muutust,» nendib ta.
Meteoroloogiakeskuse andmeil on tänavune suvi viimase neljakümne aasta vihmaseim, sadanud on üle kahe korra rohkem kui n.-ö tavalisel suvel. Kõige enam on vihma tõttu kannatanud Ida- ja Kagu-Eesti, samuti Harjumaa.
Äripäeva arvutuste järgi on selle aasta teraviljasaagi väärtus 1,2 miljardit krooni. Kui arvestada, et koristamata võib jääda kolmveerand saagist, saavad põllumehed kahju ligi miljard krooni. Teraviljakasvatusega tegelevaid talunikke ja ettevõtteid on umbes 7000.
Kindlasti pankrotistuvad ilmade tõttu nii mõnedki põllumehed, on põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai veendunud.
«Meie põllumehed tulevad heal aastal ost otsaga kokku, halval aastal lähevad pankrotti,» sõnab ta. «Ainult teraviljakasvatusele orienteerunud majapidamistele on praegune olukord katastroof.»
Põllumajandusministeerium ei kiirusta praegu talumeestele toetusi andma, vaid ootab ära viljakoristusperioodi lõpu. «Me ei tea ju, mida teeb ilm homme või nädala pärast,» ütleb Kevvai.