Ainuüksi Baltimaadesse on Sonera kokku paigutanud kapitali umbes kaheksa miljardit Eesti krooni ja kõigis kolmes riigis kuulub Soome riiklikule firmale nüüd arvestatav vähemusaktsiapakk. Kuid väljapoole laienemine pole piirdunud sugugi Baltimaadega, vaid ulatub Venemaale, Ungarisse, Saksamaale.

Sonera aktiivne tegevus välisturgudel on pannud asjatundjaid küsima, mida firma kavatseb edasi teha. Seni on tal jätkunud aktsiaostudeks piisavalt raha. Rahast ei tule puudu ilmselt ka edaspidi, sest valitsus kavatseb osa Sonera aktsiaid lähiajal maha müüa.

Sonera lootis 20--25% oma aktsiatest börsile viia juba septembris, kuid kulissidetaguse võitluse tulemusena on valitsus soovinud enne teha hoopis teise riikliku firma, energiakontserni Fortum aktsiate emissiooni, ehkki Sonera näib olevat selleks paremini valmis. Valitsus lähtub seisukohast, et kuna Fortumi vastu valitseb väiksem huvi, on see soodsam enne müüki panna. Nende kahe firma aktsiate müügiga loodab Soome riigikassasse saada kuni 26 miljardit Eesti krooni.

Soomes tehtud analüüside kohaselt on Sonera turuväärtuseks 70--90 miljardit Eesti krooni. Kui see peaks olema õige, siis läheb Sonera Soome suurimate börsifirmade hulka. Osa analüütikuid väljendab jälle kartust, et Sonera võib rohkete välisostude tõttu hoopis raskustesse sattuda, nagu näiteks on praegu Vene kriisi mõjul idaturul aktiivse Soome karastusjoogifirma Hartwall aktsia kukkunud ca 50%.

Soome teleoperaatorfirmade koondkäive oli eelmisel aastal Soomes 41 miljardit Eesti krooni. Sonera osakaal sellest moodustas 48,9%.

Osa analüütikute arvates oleks Soneral soodne osaliselt ühineda Rootsi Telega pärast seda, kui Sonera on viidud börsile ja Telia erastamise kohta on langetatud lõpuks otsus. Omavahelisele teravale konkurentsile vaatamata teevad nad head koostööd lähiturgudel ja teiste Lääne-Euroopa firmadega võrreldes on nad efektiivsed heas seisus kõrgtehnoloogiafirmad. Koostöö avaldaks mõlema aktsia kursile kindlasti soodsat mõju. KL-TS-ÄP