Maailmamajandus ägab finantskriisi surve all

Tony Blair, G7 praeguse juhtriigi Suurbritannia peaminister, on tulevaks esmaspäevaks kokku kutsunud Suure Seitsmiku kohtumise, millest võtavad osa ka rahvusvahelise valuutafondi, maailmapanga ja ELi esindajad, et arutada Venemaa kriisi.

G7 peamine ülesanne olukorras, kus kolmandik maailmamajandusest on surutise all, USA presidenti Bill Clintonit ähvardab tagandamine ning maailmamajanduse teine potentsiaalne kasvumootor EL alles oma poliitikat määratleb, on ära hoida kogu maailmamajanduse langemine üldisesse depressiooni.

Olemas on nii positiivne kui negatiivne stsenaarium. J.P. Morgan ennustab USA tänavuseks majanduskasvuks 3,2%, ehkki sellele tuleval aastal järgneb järsk langus 1,3 protsendile. Eurotsooni riikidel on väljavaateid 2,7protsendilisele majanduskasvule tänavu ning 2,5 protsendile tuleval aastal.

Standard & Poor's DRI on aga omakorda analüüsinud negatiivset stsenaariumit juulikuises raportis «Aasia depressioon -- maailma majanduslangus: halvim arengustsenaarium Jaapanile ja Aasiale».

Eeldusteks on Jaapani suurte finantsasutuste kokkuvarisemine, Tokio börsi jätkuv langus, jeeni odavnemine dollari suhtes 200 jeenile, 40% devalveerimine Hiinas ja Hongkongis, uus devalveerimislaine Aasias, Indoneesia suutmatus oma välisvõlga teenindada ning Ladina-Ameerika, eelkõige Brasiilia, valuutade devalveerimine.

See tooks kaasa naftabarreli hinna langemise 9 dollarile, võlakirjaintresside jätkuva languse arenenud tööstusriikides ja arvestatava kahju lääne pankadele.

Halvima stsenaariumi kohaselt pööraks USA majandus tuleval aastal langusse -- SKT väheneks 0,5%, et 2000. a uuesti 1,3% kasvada. Jooksevkonto defitsiit kasvaks 1997. a 2 protsendilt 3 protsendile SKTst ning tööpuudus tõuseks 7 protsendile.

USA 2000. a presidendivalimiste eel kätkeks selline areng populistliku protektsionismi tärkamise ohtu.

USA aktsiaturu järsk langus vähendaks eratarbimist ning suurendaks säästmist, mis 1998. a esimesel poolaastal moodustas vaid 1% USA tarbijate tuludest.

USAga võrreldes on Euroopa paremas seisus. Euroopal on rohkem kasutamata ressursse, kaubavahetus Aasia riikidega on väiksem ning aktsiaturu kõikumistel väiksem mõju. Seepärast ennustab S&P must stsenaarium Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia majandusele piiratud tagasilööki. Kasv on tuleval aastal 1,3% ja 2000. a 1,5%.

Samas on oht, et euro käibeletulekuga kasvab tööpuudus ning suureneb eurotsooni riikide eelarvedefitsiit. Euroopa keskpank võib otsustada range rahapoliitika kasuks, mis Euroopa majanduskasvu jahutades suretaks maailmamajanduse viimase olulise kasvumootori.

Maailmamajanduse kasv peaks sel ja tuleval aastal ulatuma 1--2 protsendini, mis on halvim tulemus 90. aastate algusest. Turgudel toimuv võib arenenud tööstusriikide majanduskasvu veelgi kärpida ning aktsiaturu järsk langus paisata USA langusesse.

Halvim, mida G7 sellises olukorras otsustada võiks, on pöörduda tagasi lühinägeliku protektsionismi aegadesse. FT-ÄP