Möödunud nädalat Tallinna börsil kokkuvõttes ei saa kuidagi alustada millestki muust kui Hansapangast. Kogu kauplemine keerles Hansapanga aktsia ümber ja kui reedel kauplemine Hansapanga aktsiaga peatati, oli peamiseks jututeemaks ikkagi Hansapanga aktsia.

Möödunud börsinädal algas ühe rivaalitseva Rootsi panga, Skandinaviska Enskilda Bankeni (S-E-Bankeni) asepresidendi visiidiga Tallinnasse. Sõnumiks, mida Hansapanka ihaleva S-E-Bankeni asepresident oli tooma tulnud, oli soov omandada kuni kolmandik Hansapangast. Järgmisel päeval olid ajalehed vastavasisulisi artikleid täis, millele järgnes aktsia hinna meeletu kerkimine Tallinna börsil.

Ülemöödunud reedel 88,25 krooni tasemel sulgunud aktsia lendas nii teisipäeval kui kolmapäeval ca 10 kr ülespoole ja jõudis neljapäeva hommikul juba 124 kroonile (tõus 40,5%).

Mida S-E-Banken tegelikult taotles, on tagantjärele raske aru saada. Raske uskuda, et neil oli tegelik plaan aktsiaid börsilt kokku ostes kohe oma osalus pangas 33%ni viia. Üritatagu oma tegevust põhjendada sõbraliku käitumise normidega (S-E-Bankeni asepresidendi väitel tegutses Swedbank vaenulikult), pole mõeldav, et tegeliku ostuhuvi korral oleks sellest valjult räägitud.

Kõike eelnevat arvesse võttes oligi S-E-Bankeni ainukeseks tõeliseks sooviks Hansapanga aktsia hind lakke ajada. Siinjuures võib spekuleerida, kas osati ette näha, et Swedbank asub kärmelt oma osalust suurendama, või loodeti ainult kohalikule tugevale ostuhuvile.

Arvestades, et S-E-Bankeni ainus huvi hetkel on saada enamus Hansapangas ja takistuseks sel teel on just Swedbank, peab aktsia hinna tõstmine mingit moodi Swedbankiga seotud olema.

Kahe suure, miljarditesse kroonidesse ulatuvate mängude juures on olemas oht, et väikeaktsionäride huvid saavad kahjustatud. Seni on aktsia hind küll märgatavalt tõusnud ja ülejäänud aktsionärid end ilmselt väga õnnetuna ei tunne, kuid see ei pruugi nii jääda.

Neljapäeval teatas Hansapanga juhatus, et teeb nõukogule ettepaneku emiteerida 14 mln uut aktsiat ühele strateegilisele investorile enampakkumise korras. Eelläbirääkimiste ajaks peatati Hansapanga aktsiaga kauplemine kõigil börsidel.

Võimalike emissioonis osalejatena tulevad eelkõige kõne alla loomulikult S-E-Banken ja Swedbank. Kuigi pole välistatud ka mõne kolmanda huvilise ilmumine, oleks see äärmiselt ebatõenäoline. Suurem soov oma osalust kasvatada on kindlasti S-E-Bankenil, lisaks on viimasel head suhted ka panga praeguse juhatusega.

Kui S-E-Banken peaks emissiooni endale saama, kasvab tema osalus Hansapangas 30 protsendile ja Swedbanki osalus jääb 26% ligidusse.

Spetsialistide sõnul võimalust turult aktsiaid ostes oma osalust suurendada reaalselt ei ole. Selline jaotus eeldab seega kahe suure omavahelist kokkulepet, kuid võib aktsia hinda siiski hoida saavutatud tasemel.

Kui emissiooni saab endale Swedbank, kasvab tema osalus 43--45%-le. Sellisel juhul on S-E-Banken võitluse kaotanud ja vaatleb tehtud investeeringut edaspidi ilmselt kui finantsinvesteeringut. Selline stsenaarium seab aktsia kindlasti suure surve alla ja küllalt tõenäoliselt aktsia hind langeb. Eksisteerib veel muidugi ka võimalus, et emissiooni võitnud pank kohustub tegema sama hinnaga pakkumise ka väikeaktsionäridele, kuid see on siiski üsna väheusutav.