• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas maksu-tulude kiire kasvutempo jätkub?

    Kui vaadata tänast situatsiooni, siis ei pea ma seda reaalseks. Arvan, et ka 10 protsendi suurune riigieelarve mahu kasv oleks ülepakutud.
    Kindlasti ei suurene järgmisel aastal maksutulud enam nii kiires tempos. Ma ei ole näinud küll arvutusi, kuid pakkuda järgmise aasta eelarvemahu kasvuks 20% ei tundu reaalne.
    Usun, et Venemaa kriis ei ole veel päriselt Eestimaale jõudnud ja tõsisem tagasilöök seisab ees järgmise aasta esimesel poolaastal.
    Ei usu, et ka keskmise palga kasv jätkub senises tempos. Tulumaks on käibemaksu kõrval üks peamine eelarve tuluallikas. Kui ei ole reaalpalga kasvu, siis ei saa rääkida ka tarbimise kasvust, et planeerida käibemaksu laekumise suurenemist sellisel määral, et suurendada eelarvemahtu viiendiku võrra.
    Järgmise aasta riigieelarve peaks olema kindlasti konservatiivsem. Riik peab kalkuleerima samuti nagu ettevõte -- jalgadega maa peal olles.
    Inflatsioon on järgmisel aastal 10% ja selle arvel tõuseb eelarvemaht 10% küll. Viis kuni kuus protsenti võiks eelarvemaht suureneda ka sisemajanduse koguprodukti kasvust tingituna. Kui eelarve suureneb üle selle, siis on tegemist juba riskiga. Tundub, et eelarve tehti põhiliselt suvel optimistlikus meeleolus. Kui järgmisel aastal tuleb majanduses raske aasta, siis tuleb eelarve väga pingeline.
    Selle aasta esimesel poolel laekus eelarve kõvasti üle, aga august ja september on juba alalaekumisega. Sellepärast võib käesoleva aasta lõpuks olla eelarve enam-vähem nullis või jääme väikesesse plussi.
    Mida väiksemad on maksud, seda roh-kem võiks majandus areneda ja seda rohkem võiks kokkuvõttes riigile makse laekuda. Olen seda meelt, et mida enam maksumäära tõsta, seda vähem peaks kogusummas makse laekuma.
    Järgmisel aastal on Eesti majanduskliima oluliselt mõõdukam kui eelmisel aastal ja see kajastub ilmselt ka maksubaasis. Ettevõtluseks vajaliku raha saamine pankade kaudu halveneb. Raha, mida riigile makstakse, oleks üks allikas, mille arvel ettevõtted võiksid oma tegevust paremini finantseerida.
    Järgmisel paaril aastal, kui terve maailma majandus on minemas karmimasse majandustsüklisse, on ettevõtte tulumaksu kaotamine vähim, mida riik oma ettevõtjate kasuks võiks teha. Sellest ei saaks kasu mitte ainuüksi ettevõtjad, vaid riik tervikuna, sest kust see raha ikka mujalt tuleb kui ettevõtlusest.
    Riik oma kodanike näol on valmis kaotama ettevõtte tulumaksu, kuid riik oma ametnike näol tõrgub sellele vastu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.