Kas maksu-tulude kiire kasvutempo jätkub?

Ei usu, et ka keskmise palga kasv jätkub senises tempos. Tulumaks on käibemaksu kõrval üks peamine eelarve tuluallikas. Kui ei ole reaalpalga kasvu, siis ei saa rääkida ka tarbimise kasvust, et planeerida käibemaksu laekumise suurenemist sellisel määral, et suurendada eelarvemahtu viiendiku võrra.

Järgmise aasta riigieelarve peaks olema kindlasti konservatiivsem. Riik peab kalkuleerima samuti nagu ettevõte -- jalgadega maa peal olles.

Inflatsioon on järgmisel aastal 10% ja selle arvel tõuseb eelarvemaht 10% küll. Viis kuni kuus protsenti võiks eelarvemaht suureneda ka sisemajanduse koguprodukti kasvust tingituna. Kui eelarve suureneb üle selle, siis on tegemist juba riskiga. Tundub, et eelarve tehti põhiliselt suvel optimistlikus meeleolus. Kui järgmisel aastal tuleb majanduses raske aasta, siis tuleb eelarve väga pingeline.

Selle aasta esimesel poolel laekus eelarve kõvasti üle, aga august ja september on juba alalaekumisega. Sellepärast võib käesoleva aasta lõpuks olla eelarve enam-vähem nullis või jääme väikesesse plussi.

Mida väiksemad on maksud, seda roh-kem võiks majandus areneda ja seda rohkem võiks kokkuvõttes riigile makse laekuda. Olen seda meelt, et mida enam maksumäära tõsta, seda vähem peaks kogusummas makse laekuma.

Järgmisel aastal on Eesti majanduskliima oluliselt mõõdukam kui eelmisel aastal ja see kajastub ilmselt ka maksubaasis. Ettevõtluseks vajaliku raha saamine pankade kaudu halveneb. Raha, mida riigile makstakse, oleks üks allikas, mille arvel ettevõtted võiksid oma tegevust paremini finantseerida.

Järgmisel paaril aastal, kui terve maailma majandus on minemas karmimasse majandustsüklisse, on ettevõtte tulumaksu kaotamine vähim, mida riik oma ettevõtjate kasuks võiks teha. Sellest ei saaks kasu mitte ainuüksi ettevõtjad, vaid riik tervikuna, sest kust see raha ikka mujalt tuleb kui ettevõtlusest.

Riik oma kodanike näol on valmis kaotama ettevõtte tulumaksu, kuid riik oma ametnike näol tõrgub sellele vastu.