Kehv viljasaak ja euroskepsis

Soome eelmise aasta saak oli 3,8 mln tonni, tänavu jääb see 3,5 mln tonnile. Kuna oma rukkist läheb suur osa loomasöödaks, tuleb pool viljast sisse vedada. Rukkipuudus jätkub ka tuleval aastal, sest seda saadi sügisel külvata ainult paarsada hektarit.

Euroopa Liidu viljasaak on tänavu kõigi aegade suurim -- 210 miljonit tonni, millest nisu osakaal on 100 miljonit tonni.

Soome viljasaak moodustab sellest klimaatiliste tingimuste tõttu ainult kaks protsenti. Seega on ELi probleem vastupidine -- kuidas suur saak maha müüa, arvestades Venemaa ja Aasia kriisi.

Soome talunike selle suve kahjud selguvad paari lähema nädala jooksul. Põllumajandus- ja metsamajandustootjate keskliit MTK on jõudnud kogukahju hinnata juba 2,4 mld margale, kuid seda peetakse liiga suureks.

Nagu ütles Soome põllu- ja metsamajandusminister Kalevi Hemilä, ei ulatu kahjude kompenseerimise summa miljardi margani, mis leitakse oktoobris kinnitatavas lisaeelarves ja makstakse välja tuleva aasta jooksul.

Kui varem on talunike kahjusid kompenseeritud 90%, siis nüüd on omavastutuse määr 30%, ja minister kahtleb, kas riik ülejäänud 70% suudab kompenseerida.

Novembris tulevad ELi ministrite nõukogus arutusele abinõud, kuidas tulevikus korvata Agenda 2000s ettenähtud põllumajandusreformiga seotud hinnakärped, mis tähendaksid näiteks Soome põllumajandusele 800 mln margast ilmajäämist.

Kalevi Hemilä ütles optimistlikult, et Euroopa komisjoni esindajad on Soome põllumajanduse probleeme igakülgselt analüüsinud ja selle alusel peaaegu kõiki soomlaste soovitusi arvestanud. Ent ta avaldas kartust, et Soome häält ei pruugita piisavalt arvesse võtta, kui tuleva aasta märtsis Agenda 2000 lõplikult kinnitatakse.

Põllumajandus annab 1,5% Soome SKTst ja see hõlmab 6% tööjõust. ELis oldud 3,5 aasta jooksul on Soome talunike sissetulek vähenenud ja talude arv (150 000) kahanenud. TS-REUTERS-ÄP