Hansa- ja Ühispank ootavad väikepankade kustumist

Hansapank ei kavatse väikepanku laenuga toetada ja neid liita, sest ei soovi toetada väikepankade abil maale tulla võivaid uusi konkurente.

Me pole nii väikesest turuosast huvitatud, ütles Hansapanga juhatuse esimees Jüri Mõis eile pärast Krediidipanga ja ERA Panga ühinemiskavatsusest teada saamist.

«Väikepangad jäävad ka pärast ühinemist ni?ipankadeks, kellest võivad huvituda ennekõike vaid uued tegijad, kes tahavad turule siseneda,» selgitas Mõis. «Väikepankade hoiuste kogumaht on sama suur kui Hansapanga kuu kasv.»

Ühispanga nõukogu esimees Aare Urm ütles, et Ühispanga laen väikepankadele sõltub konkreetsetest pakkumistest ning ta ei saa anda üldist seisukohta. «Kui tegemist on panga, mitte võlgade ja litsentsiga asutusega, tuleb laen kõne alla,» ütles Urm.

Ühispank ei kavatse omandada ühtegi Eesti väikepanka. «Me oleme oma tegevuse käigus nii palju väikepanku ühendanud, et sooviksime teemat vahetada,» lisas Urm.

Tõenäoliselt saabub lähiajal laenupankrottide laine, millega kaasnevad väikepankadele eriti rasked ajad. Kui Sotsiaalpanga, Hoiupanga ja Maapanga kadumine oli Mõisa sõnul tingitud aferistlikust juhtimisest, siis praegune väikepankade kriis sai alguse makromajanduslikest muutustest tulenevast ebaõnnest, milles ei saa pangajuhte süüdistada.

Urmi sõnul nägi Ühispank juba aasta algul praegust kriisi ette ja on praeguseks saavutanud ülilikviidsuse ning normatiive ületava kapitaliseerituse. «Kui Eesti ühineb ELiga, ei jää me üksinda. Praegu ei vaja Ühispank täiendavalt strateegilist investorit,» lausus Urm.

Hansapank valmistus majanduskriisiks konservatiivseid meetodeid kasutades varakult. «Oleme väga tugevasti kapitaliseeritud ja Hansapanga sisemuses ei peitu varjatud probleeme,» ütles Jüri Mõis. Konkureeriva Ühispanga suurimaks plussiks hindas Mõis riigieelarve hoidmist, sest riik huvitub Ühispanga heast käekäigust. «Ühispank pole nii hästi kapitaliseeritud kui Hansapank,» sõnas ta.