Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kasutusvalduse seadmiste arv võiks olla tunduvalt suurem

    Kasutusvaldus (ususfructus) ehk vilikasutus on piiratud asjaõigus, mis annab isikule, kelle kasuks see seati, õiguse asja kasutada ja temalt vilja võtta, see tähendab igasugust kasu saada.
    Kasutusvalduse esemeks võivad olla nii vallasasjad (ehitis, auto) kui ka kinnisasjad (maatükk, hoonestusõigus, korteriomand), samuti üksikasjad ja asjade kogumid (ettevõte, pärand) ning üleantavad õigused (aktsiad, võlanõuded, väärtpaberid).
    Kehtiva õiguse kohaselt saab kasutusvaldust seada kas vallas- või kinnisasjale või mingile õigusele.
    Senise praktika kohaselt kasutatakse kinnisasja kasutusvaldust väga harva. Selle üheks põhjuseks on ilmselt asjaolu, et kasutusvaldust ei tunta. Kuna kasutusvaldus on oma iseloomult sarnane rendisuhtele, siis teine põhjus on kindlasti selles, et kehtiv rendiseadus ei näe ette rendisuhte lõppemist renditava asja võõrandamisel. Peale selle ei nõua seadus rendilepingult notariaalset vormi, mistõttu on rendilepingu sõlmimine lihtsam ning odavam.
    Ometi on rent võlaõiguslik suhe, mida kinnistusraamatusse ei kanta ning mis peaks seega lõppema omandiõiguse üleminekul. Kinnisasja omandaja õigused on selles osas seega kaitseta. Jääb üle vaid loota, et väljatöötamisel olev võlaõigusseadus tühistab rendiseaduse selle sätte ning kinnisasja omandajat ei taba üllatus, et vast omandatud kinnistut koormab mingisugune tähtajatu rendileping.
    Kasutusvalduse seadmiseks vallasasjale või mingile õigusele on vajalik asja või õiguse üleandmine kasutusvaldaja tegeliku võimu alla.
    Peale selle tuleb sõlmida notariaalselt tõestatud asjaõiguslik kokkulepe kasutusvalduse seadmiseks ning notariaalselt tõestatud võlaõiguslik kokkulepe kasutusvalduse sisu kohta ning esitada need kinnistusametile. Selliseks võlaõiguslikuks lepinguks võib olla ka kinkeleping, kus kasutusvalduse seadmine võib olla osa tehingust (kõrvaltingimus).
    Asja või nõude üleandmisega läheb üle ka õigus asja või õiguse viljadele ehk tulule, samuti nõudeõigus kolmandate isikute suhtes. Nii näiteks tekib kasutusvaldajal õigus üürirahale, kui maja on välja üüritud.
    Kasutusvalduse seadmise lepingus tuleb kindlaks määrata poolte õigused ja kohustused. Seega on vaja kokku leppida, kas kasutusvaldus on tasuta või tasuline, milliseks tähtajaks kasutusvaldus seatakse, kuidas hüvitatakse kasutusvaldajale kulutused, mida ta asja parendamiseks ja/või korrashoiuks teeb, millised on omaniku õigused jne.
    Kasutusvalduse lepingus märgitud õigused ja kohustused kehtivad üksnes lepingupoolte vahel. Kui kasutusvaldusega koormatud kinnisasja omanik vahetub, siis uue omaniku ja kasutusvaldaja vahelistele suhetele kohaldatakse reeglina üksnes seaduse sätteid, samuti kinnistusraamatusse kantud õigusi ja kohustusi.
    - kasutusvaldajal on asja valdamise ja kasutamise õigus ning õigus saada ja omandada asja vilju
    - kasutusvaldajal puudub õigus asja koormata, asja müüa ja omaniku nõusolekuta rentida
    - kasutusvaldus vähendab asja väärtust
    - kasutusvaldus ei ole üldjuhul juriidiliselt üleantav ega loovutatav
    - kasutusvaldus on mittevõõrandatav ja mittepärandatav õigus asju kasutada
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Porsche tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: tööandjate soovitused ja edu biotehnoloogias
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.