Euroopa seiskunud kaubavahetus Venemaaga ja sellest tihenenud konkurents veoturul sööb vedajate kasumit. Halvima vältimiseks otsitakse kulude kokkuhoidmise võimalusi.

Olenevalt veofirma valitud teest võib kulude kokkuhoid tuua ebameeldivaid üllatusi kaasa ka vedajate klientidele.

Halvim on kliendile, kui veofirmad võtavad ette radikaalseid kokkuhoiumeetmeid kommunikatsioonikulude piiramisel. Peamiselt kasutatakse autojuhtidega info vahetamiseks mobiiltelefone. Suurtes autobaasides kulub kommunikatsioonile ligi 100 000 krooni kuus. Ainuüksi 10protsendiline kokkuhoid võimaldab aastas säästa üle 100 000 krooni. Seda pole vähe, kui arvestada, et veofirmade keskmine aastakasum ongi kuskil paarsada tuhat krooni. Iga kokkuhoitud protsent infovahetuselt suurendab firma kasumit tuntavalt. Paraku võib see vedaja kliendile tähendada olukorda, et ta ei tea, millal jõuab kaup pärale või mis on sellega tee peal juhtunud.

Kliendile tunduvalt ohutum, kuid veofirmale veelgi tõhusam kokkuhoid on vähendada kütusekulusid. 13 veokiga Alu Veok vahetas välja oma autojuhid, mille tulemusel kulub veokitel iga saja kilomeetri kohta 4 liitrit kütust vähem. Aastas on kokkuhoid peaaegu 600 000 krooni. Vedaja kliendile pole arvatavasti tähtsust, kas tema kaupa veab juht, kes varastab oma peremehe tagant või mitte. Pikemas perspektiivis võib klient aga loota, et väiksemad veokulud teevad ka talle veoteenuse odavamaks.

Veofirmade omanikud ei pääse mööda ka autojuhtide koondamisest. Ei maksa ju palgal hoida inimesi, kellele pole tööd anda. Tõenäoliselt tasakaalustab juhtide koondamine ning veokite müük veoturul nõudlust ja pakkumist ning kliendid peavad üle elama transporditeenuste hinnatõusu.

Vedajad ei tohi alustada kokkuhoidu kliendile pakutava teenuse pealt (nt sidevahendite kokkukorjamisega), vaid peavad pöörama tähelepanu oma tööjõu efektiivsusele.