• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Turvamees kilekoti asemel

    Me kutsume selliseid väikeettevõtjaid kilekoti-inkassaatoriteks, ütleb Sularahakeskuse rahaveo osakonna juhataja Alar Põllu ja lisab, et Tallinna tänavatel võib neid tihti kohata.
    Nad tunneb kergesti ära -- ühed vaatavad pangahoone ees hoolikalt ette-taha, teised püüavad jätta muljet, nagu polekski neil sularaha kilekotis, muigab Põllu.
    Halbu näiteid on piisavalt, kuid ettevõtted ei taha õppust võtta, nendib Põllu ja toob jutu ilmestamiseks välja Eesti Posti.
    Eesti Posti varandust on püütud viimase kolme aasta jooksul kolm korda röövida ning üks kallaletung lõppes inkassaatori surmaga.
    Anekdootlikuks näiteks peab Põllu Oru turbakombinaadi pankrotihalduri Andrus Kuuse käitumist, kui pankrotihaldur korralduse peale autoaknast 736 000 krooni välja viskas.
    Kunstigalerii omanik Shifara Hindrekson rahavedajaid ei kasuta ja ei usalda põhimõtteliselt Eesti panku ning oma raha ta seal ei hoia.
    Hindrekson ütleb, et galerii omanikuna peab tal alati olema vaba raha, mida edasi investeerida.
    Hindrekson ei eita, et tema käest käivad läbi väga suured summad, ning ta kinnitab, et sularaha transportimiseks on tal omad kindlad süsteemid.
    Sularahavedajad ei taha nõustuda ettevõtjate arvamusega, et sellise teenuse ostmine on väga kallis. Karmiilmeliste rahavedajate ja soomusmasinate eest tuleb maksta vaid 0,15 protsenti saadetise maksumusest.
    Korraga võib soomustatud masinas olla kümme miljonit krooni ning iga veos on kindlustatud kolmekümne miljoni krooni peale. Päevas eskordivad sularahavedajad Eestis laiali sadakond miljonit krooni.
    Eestis on praegu kaks suuremat sularahavedu pakkuvat firmat -- 80 protsenti turust hõivab Hansapangale, Ühispangale ja turvafirmale ESS kuuluv AS Sularahakeskus ning teiseks suuremaks on Rootsi kapitalil põhinev Securitas Eesti.
    - kuni 50 000 krooni vedu on lubatud ühe saatjaga, veoks võib kasutada mistahes transpordiliiki ja veovahendit
    - üle 50 000 kuni 100 000 krooni veoks peab olema auto ja vähemalt üks tulirelvaga saatja
    - üle 100 000 kuni 1 000 000 krooni veoks peab olema auto ja vähemalt kaks tulirelvaga saatjat
    - üle 1 000 000 kuni 10 000 000 krooni veoks peab olema soomusauto ja vähemalt kolm tulirelvaga saatjat
    - üle 10 000 000 krooni vedu võib toimuda ainult politseiprefektuuriga kooskõlastatud eriplaani alusel
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: kolm mõtet vanalinna käima tõmbamiseks, öölinnapeast pensionäride aktiivsuskontoni
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Stockholmi börsile tuleb rekordiline firmade kokkuostja
Täna teatas Stockholmis noteerimisplaanist Rootsi valdusfirma Storskogen, rekordiliselt kiiresti paisuv väikeste ettevõtete kokkuostja.
Täna teatas Stockholmis noteerimisplaanist Rootsi valdusfirma Storskogen, rekordiliselt kiiresti paisuv väikeste ettevõtete kokkuostja.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
Raplamaa ettevõtja müüs elutöö: raskeim osa on uue juhi valimine
Oma elutööks olnud põllumajandusettevõtte müünud Tõnu Rahula rääkis saates “Triniti eetris”, et uue omaniku- ehk ka juhikandidaate võrreldes on kõige raskem selgeks saada, kes on tõeline ostja ja kes on niisama huvitundja ja infokoguja.
Oma elutööks olnud põllumajandusettevõtte müünud Tõnu Rahula rääkis saates “Triniti eetris”, et uue omaniku- ehk ka juhikandidaate võrreldes on kõige raskem selgeks saada, kes on tõeline ostja ja kes on niisama huvitundja ja infokoguja.