Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettekirjutusega ei saa trahvida
1. jaanuaril jõustuvad (RT I 1998, 86/87, 1409) maksukorralduse seaduse (MKS) ja haldusõigusrikkumiste seadustiku (HÕS) muudatused, millega on arusaadavamalt sõnastatud maksualased õigusrikkumised ning märkimisväärselt tõstetud maksuseaduste rikkumise eest määratavate trahvide ülemmäärasid.
Muudatuste arutamise ajal riigikogus levis meedias eksitav info, nagu ei saaks maksuamet enam trahvida füüsilisi isikuid. Tegelikult ei kao maksuametil see õigus. Füüsiline isik kannab 1. jaanuarist 1999. a vastutust maksuseaduste rikkumise eest ainult haldusõigusrikkumiste seadustiku või kriminaalkoodeksi alusel.
Eristada tuleb aga ettekirjutust, millega määratakse tasumisele kuuluv maksusumma ja intressid, ning haldusõigusrikkumiste protokolli, millega määratakse trahv maksuseaduste rikkumise eest. Ettekirjutusega ei saa määrata trahvi ning protokolliga ei saa määrata tasumisele kuuluvat maksusummat või intressi. Oluline on jälgida, kas trahvi määramine on vormistatud korrektselt.
Uute trahvimäärade järgi saab karistada vaid pärast 01.01.99 toimunud haldusõigusrikkumiste eest. Päevapalkades antud trahvide maksimume on tõstetud kohati kuni kuus korda.
Füüsilisi isikuid saab karistada ka trahviga, mille suurus ei sõltu päevapalgast ning mis võib seega ulatuda miljonitesse kroonidesse. Nii saab inimesele määrata trahvi maksmisele kuuluva maksusumma tähtajaks tasumata jätmisel või ettenähtust väiksema maksusumma tasumisel kuni 50%ga tasumata või vähem tasutud maksusummast. Kinnipidamisele kuuluva maksusumma tähtajaks ülekandmata jätmisel või ettenähtust väiksema maksusumma ülekandmisel võib aga määrata trahvi kuni 100% ülekandmata summast.