Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    HFi eksjuhid varjasid kahjumit

    Hüvitusfondi eksjuhid üritavad ajakirjanduses alustatud PR-kampaaniaga varjata fondi tegelikku kahjumit ja pöörata tähelepanu muudele asjadele. Ühispank ei ole kunagi Hüvitusfondile kahjumit tekitanud ja tegelikult peaks uurima hoopis seda, kuidas Hüvitusfondi enam kui 200 miljoni kroonine kahjum tekkis.
    Ajakirjanduses on viimastel päevadel korduvalt kirjutatud Ühispanga ja Hüvitusfondi vahelistest forvardlepingutest, mis on poolte kokkuleppel tühistatud ja millel on mõlema poole kinnitus.
    Forvardtehingute puhul on Hüvitusfondi eksjuhid püüdnud varjata fondile tekitatud kahjumeid ja jätnud audiitoritele esitamata tehingute tühistamislepingud. Sellega on võltsitud Hüvitusfondi eelmise aasta bilanssi, samuti on fondi endised juhid audiitoritele ja nõukogule väitnud, et leping on jõus, olles samal ajal lepingute tühistamisest teadlikud.
    Arle Mölderi ajakirjaduse kaudu esitatud väide, et Ühispangalt tuleb raha kätte saada, on alusetu, sest Ühispangal Hüvitusfondi ees mainitud forvardtehingutest tulenevalt mingisuguseid kohustusi ei ole. Lepingu tühistamise põhipõhjus oli see, et forvardtehingute raamlepinguga volitas Mölder forvardtehingu kinnitusi tegema Andres Männartit, kuid tegelikkuses Hüvitusfondi seaduse järgi ei olnud Hüvitusfondi juhatuse esimehel juhatuse liikmetele õigust volitusi anda, mistõttu Mölder läks juba raamlepingu sõlmimisel kohe Ühispanga tüssamisele välja. Seetõttu me ka samal päeval need lepingud tühistasime, kuid seda, et nad oma audiitoritele näitasid vaid ühte poolt lepingust, me ei teadnud. Tavaliselt ei jookse võlausaldaja mööda ajalehetoimetusi ega kurda, mida temaga tehtud on, vaid läheb võlgniku juurde ja küsib raha või esitab ametliku pöördumise.
    Hüvitusfond pole aga Ühispanga poole kordagi pöördunud taotlusega, kus ta väidaks, et Ühispank oleks Hüvitusfondi ees mingisugused kohustused täitmata jätnud.
    Samuti on arusaamatu väide, mille kohaselt Hüvitusfondi eksjuhid lihtsalt ei märganud, et Ühispank pole 143,7 miljonit krooni Hüvitusfondile üle kandnud. Ühtlasi «unustasid» Hüvitusfondi eksjuhid 5. mail 1998, mil tehing oleks pidanud toimuma, Ühispangale üle kanda tehingu aluseks olnud aktsiad. Hüvitusfond on kogu aeg käitunud lähtuvalt sellest, et tehing pole jõus, mida ta kindlasti ka ei ole. Seetõttu ei ole me kellelegi midagi võlgu.
    Ühispank on seni järginud ja kavatseb ka edaspidi järgida head pangandustava ja kõiki seadusi. Panga mainet kõigutanud PR-sõda, milles Hüvitusfondi eksjuhid püüavad oma tekitatud kahjumeid pangale kaela määrida, on näide sellest, et kõik partnerid ei ole alati usaldusväärsed.
    Oma vigu tuleb tunnistada ja igaühel endal oma haavad lakkuda, samuti peab seda tegema Hüvitusfond. Hüvitusfondi eksjuhtide offshore-firmadega tehtud kahtlased tehingud tuleb avalikustada ja välja selgitada fondi hiigelkahjumi tekkimise tegelik põhjus.
    Mis puudutab Ühispanga tulevikuväljavaateid, siis pangal on piisavalt omakapitali tegevuse edukaks jätkamiseks tulevikus. Samal ajal loodame leida üheskoos rahvusvahelise investeerimispangaga Nomura International Ühispangale strateegilise investori.
    Siinkohal tasub meenutada, et Ühispank on ainus Eesti kommertspank, kes on sellel aastal suutnud rahvusvahelistelt rahaturgudelt kaasata täiendavat omakapitali. Nomura kaasabil korraldatud GDRide emissioon tõi Eestisse seni suurima välisinvesteeringuna sisse 710 miljonit krooni.
    Eilses Äripäevas spekuleeriti ka teemal, nagu oleks Ühispangal suured laenukahjumid, mille tõttu riik peaks Ühispanga pärast muret tundma. See on täielik absurd, mida on ametlikult ümber lükanud nii S-E-Banken, rahandusministeerium kui ka Eesti Pank. Ühispanga usaldusväärsust on kinnitanud ka rahvusvahelised reitinguagentuurid ja audiitorid oma hinnangutes.
    Janek Mäggi on Ühispanga asepresident.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.