• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    HFi eksjuhid varjasid kahjumit

    Hüvitusfondi eksjuhid üritavad ajakirjanduses alustatud PR-kampaaniaga varjata fondi tegelikku kahjumit ja pöörata tähelepanu muudele asjadele. Ühispank ei ole kunagi Hüvitusfondile kahjumit tekitanud ja tegelikult peaks uurima hoopis seda, kuidas Hüvitusfondi enam kui 200 miljoni kroonine kahjum tekkis.
    Ajakirjanduses on viimastel päevadel korduvalt kirjutatud Ühispanga ja Hüvitusfondi vahelistest forvardlepingutest, mis on poolte kokkuleppel tühistatud ja millel on mõlema poole kinnitus.
    Forvardtehingute puhul on Hüvitusfondi eksjuhid püüdnud varjata fondile tekitatud kahjumeid ja jätnud audiitoritele esitamata tehingute tühistamislepingud. Sellega on võltsitud Hüvitusfondi eelmise aasta bilanssi, samuti on fondi endised juhid audiitoritele ja nõukogule väitnud, et leping on jõus, olles samal ajal lepingute tühistamisest teadlikud.
    Arle Mölderi ajakirjaduse kaudu esitatud väide, et Ühispangalt tuleb raha kätte saada, on alusetu, sest Ühispangal Hüvitusfondi ees mainitud forvardtehingutest tulenevalt mingisuguseid kohustusi ei ole. Lepingu tühistamise põhipõhjus oli see, et forvardtehingute raamlepinguga volitas Mölder forvardtehingu kinnitusi tegema Andres Männartit, kuid tegelikkuses Hüvitusfondi seaduse järgi ei olnud Hüvitusfondi juhatuse esimehel juhatuse liikmetele õigust volitusi anda, mistõttu Mölder läks juba raamlepingu sõlmimisel kohe Ühispanga tüssamisele välja. Seetõttu me ka samal päeval need lepingud tühistasime, kuid seda, et nad oma audiitoritele näitasid vaid ühte poolt lepingust, me ei teadnud. Tavaliselt ei jookse võlausaldaja mööda ajalehetoimetusi ega kurda, mida temaga tehtud on, vaid läheb võlgniku juurde ja küsib raha või esitab ametliku pöördumise.
    Hüvitusfond pole aga Ühispanga poole kordagi pöördunud taotlusega, kus ta väidaks, et Ühispank oleks Hüvitusfondi ees mingisugused kohustused täitmata jätnud.
    Samuti on arusaamatu väide, mille kohaselt Hüvitusfondi eksjuhid lihtsalt ei märganud, et Ühispank pole 143,7 miljonit krooni Hüvitusfondile üle kandnud. Ühtlasi «unustasid» Hüvitusfondi eksjuhid 5. mail 1998, mil tehing oleks pidanud toimuma, Ühispangale üle kanda tehingu aluseks olnud aktsiad. Hüvitusfond on kogu aeg käitunud lähtuvalt sellest, et tehing pole jõus, mida ta kindlasti ka ei ole. Seetõttu ei ole me kellelegi midagi võlgu.
    Ühispank on seni järginud ja kavatseb ka edaspidi järgida head pangandustava ja kõiki seadusi. Panga mainet kõigutanud PR-sõda, milles Hüvitusfondi eksjuhid püüavad oma tekitatud kahjumeid pangale kaela määrida, on näide sellest, et kõik partnerid ei ole alati usaldusväärsed.
    Oma vigu tuleb tunnistada ja igaühel endal oma haavad lakkuda, samuti peab seda tegema Hüvitusfond. Hüvitusfondi eksjuhtide offshore-firmadega tehtud kahtlased tehingud tuleb avalikustada ja välja selgitada fondi hiigelkahjumi tekkimise tegelik põhjus.
    Mis puudutab Ühispanga tulevikuväljavaateid, siis pangal on piisavalt omakapitali tegevuse edukaks jätkamiseks tulevikus. Samal ajal loodame leida üheskoos rahvusvahelise investeerimispangaga Nomura International Ühispangale strateegilise investori.
    Siinkohal tasub meenutada, et Ühispank on ainus Eesti kommertspank, kes on sellel aastal suutnud rahvusvahelistelt rahaturgudelt kaasata täiendavat omakapitali. Nomura kaasabil korraldatud GDRide emissioon tõi Eestisse seni suurima välisinvesteeringuna sisse 710 miljonit krooni.
    Eilses Äripäevas spekuleeriti ka teemal, nagu oleks Ühispangal suured laenukahjumid, mille tõttu riik peaks Ühispanga pärast muret tundma. See on täielik absurd, mida on ametlikult ümber lükanud nii S-E-Banken, rahandusministeerium kui ka Eesti Pank. Ühispanga usaldusväärsust on kinnitanud ka rahvusvahelised reitinguagentuurid ja audiitorid oma hinnangutes.
    Janek Mäggi on Ühispanga asepresident.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrei Korobeinik: Eesti provintsilinn muutub Baltimaade oluliseks keskuseks
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Saarte Liinid on välisturismi kasvuks valmis
AS Saarte Liinide juhatuse liikmete Villu Vatsfeldi ja Uku Madis Savisto kinnitusel on ka COVID-19 ajal jätkunud tavapärane regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, tuleviku osas ollakse aga optimistlikud ja välisturismi taastumiseks valmis.
AS Saarte Liinide juhatuse liikmete Villu Vatsfeldi ja Uku Madis Savisto kinnitusel on ka COVID-19 ajal jätkunud tavapärane regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, tuleviku osas ollakse aga optimistlikud ja välisturismi taastumiseks valmis.