Euroopasse on jäänud vaid üksikud sajaprotsendiliselt riigile kuuluvad sidekontsernid -- Rootsis, Norras, Albaanias, Türgis ja Bulgaarias.
Bulgaarias plaanib valitsus tuleva aasta jaanuaris 51 protsenti aktsiatest müüki panna. Erastamist arutavad ka Norra ja Türgi, kuid Rootsis ja Albaanias on selles küsimuses esialgu vaikne.
Samal ajal käivitavad erastamist alustanud riigid juba teist või kolmandat müügivooru. Nii näiteks plaanib Prantsusmaa valitsus riigi osalust vähendada 75 protsendilt 62 protsendile, lootes tehingust teenida 134 miljardit Eesti krooni. Aktsia hind määratakse kindlaks 28. novembril.
Napilt kaks nädalat tagasi müüs Kreeka valitsus teise aktsiapaki operaatorfirmale OTE. 10 protsendi aktsiate müügist laekus riigile ligi 16,7 miljardit krooni.
Portugalis plaanib riik samuti teist erastamisvooru. Hollandis on plaanis müüki panna kolmas aktsiapakk operaatorfirmas KPN.
November on telekomide aktsiate müügi poolest olnud rekordiline. Läinud nädalal müüs Poola valitsus 15% riiklikust sidekontsernist. Teisipäeval selgus, et Soome riik teenis sidekontserni Sonera osalisest erastamisest üle 16 miljardi krooni. Juba esimese börsipäevaga tõusis aktsia 40%, viies firma turuväärtuse 81,8 miljardilt kroonilt 113,6 miljardile kroonile.
Rumeenia valitsus tegi läinud nädalal otsuse riigi seni suurima erastamistehingu kohta, müües 35 protsenti riikliku sidekontserni aktsiatest Kreeka OTE-le. Tehingu maksumus on 676 miljonit dollarit ehk 9,1 miljardit Eesti krooni.
Autor: DI