Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ohud ostu-müügihinna tasumisel enne lepingu sõlmimist
Igapäevases ostu-müügilepingute tõestamise praktikas on tavaline, et ostja on ostu-müügihinna müüjale juba varem, enne notari juurde tulekut, tasunud. Juhul, kui müüja nüüd veel lepingule allkirja annab, on ostja õnnega koos. Kuid sama tavaline on, et ostjal ei õnnestugi pärast niinimetatud käsiraha või kogu ostuhinna tasumist enam müüjat kohata või ei tunnista müüja raha saamist.
Siis ei ole abi loota ei notarilt ega kohtult, müüja liigne usaldamine on ostjale kalliks maksma läinud.
Kohustiste täitmise põhiprintsiibiks on nende täitmine nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks. Peale selle peaks lepingust tulenevad kohustused täitma alati vastastikuselt, nii-öelda käik käigu vastu, või peab ühe lepingupoole ettenäidatud kohustus olema tagatud. Ostu-müügilepingu sõlmimisel tekivad kohustused mõlemal lepingupoolel -- müüja esmaseks kohustuseks on anda asi üle ostja omandisse, ostjal tuleb tasuda kokkulepitud ostu-müügihind.
Ehitiste kui vallasasjade ostu-müügitehingu puhul läheb omand ostjale üle lepingu allakirjutamise hetkest. Samal ajal peaks tasutama ka ostu-müügihind.
Kui ostu-müügihind tasutakse enne lepingu sõlmimist, see tähendab, enne vara omandiõiguse üleminekut ostjale, on tegemist ostjapoolse tagamata ettemaksega. Ostjal ei ole garantiid, et ka müüja oma kohustuse täidab, ja nii võib ostja oma rahast ilma jääda, saamata ise vara omanikuks.
Ettemaksu tegemine oleks lubatav vaid notari deposiitkontole, viimast võiks soovitada ka tülikate sularahas arvelduste vältimiseks. Raha notari deposiiti andmiseks tuleb teha notarile kirjalik avaldus, kus fikseeritakse muu hulgas see, millise kohustise täitmise tagamiseks raha deponeeritakse.
Deponeerijale väljastatakse kviitung raha deposiiti võtmise kohta. Kui raha deposiiti andmisele järgneb ostu-müügilepingu sõlmimine, kannab notar raha edasi müüja pangakontole. Kui aga tehingut ei tehta, siis saab deponeerija deponeeritud raha tagasi selle isiku kirjalikul nõusolekul, kelle kasuks raha deponeeriti.
Kinnisasjade (maatükk koos selle oluliste osadega, korteriomand, hoonestusõigus) võõrandamisel toimub omandi üleminek kande tegemisel kinnistusraamatusse, mitte lepingu sõlmimisel.
Kui nüüd ostu-müügihind tasutakse lepingu sõlmimisel, kannet kinnistusraamatusse aga ei järgne ja müüja raha vabatahtlikult ei tagasta, saab ostja seda tagasi nõuda vaid kohtu korras.
Et tagada kinnisasjade ostu-müügitehingutes mõlema lepingupoole huvid, on võimalikud mitmed toimimisviisid.
Ühe variandi kohaselt kantakse lepingu sõlmimisel kinnistusraamatusse märge ostja kasuks, et tagada omandi üleandmise nõue. Nüüd võib ostja ostu-
müügihinna notari deposiiti tasuda. Ta võib kindel olla, et kui kannet kinnistusraamatusse ei järgne, keelab märge müüjal omandi sellist käsutamist (võõrandamist, koormamist), mis tühistaks või kahjustaks ostja märkega tagatud õigust.
Pärast kande tegemist kinnistusraamatusse kannab notar raha üle müüjale.
Sageli esineb ka müüjapoolne risk. Müüja kinnitab mõnikord notarile ostumüügihinnaks oleva summa kättesaamist, tegelikkuses ei ole aga raha veel üle antud. Edaspidi ei olegi müüjal õigust ostjalt raha nõuda, notariaalselt tõestatud lepingus on ju tema enda kinnitus raha kättesaamise kohta.
- notarile tuleb avaldada kogu ostu-müügihinna tasumisega seonduv informatsioon
- vältige ostjana ostu-müügihinna tasumist enne lepingu sõlmimist, vastasel juhul ei ole millegagi garanteeritud teile omandiõiguste ülekandmine
- ettemaksu soovi korral kasutage raha notari deposiiti andmist
Autor: Kersti Pruunsild