Seadmete ohutuses on sageli puudujääke

Valitsuse 1993. a 16. novembri määruse nr 356 (RT I 1993, 75, 1103) järgi peavad kõik Eestis valmistatavad ja tarnitavad (müüdavad, laenutatavad, renditavad) masinad ja seadmed vastama selle määrusega kinnitatud «Masinate ja seadmete ohutuse tagamise korrale» ning sotsiaalministri 1994. a 30. mai määrusega nr 38 kinnitatud ohutuspõhinõuetele (RTL 1994, 31).

Need õigusaktid on kehtestatud Euroopa Liidu masinaohutusdirektiivide alusel ning seepärast on nende täitmise tagamine oluline ajal, kui Eesti alustas Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimisi.

1997. a ja käesoleva aasta üheksa kuu jooksul tuvastas tööinspektsioon, et 1095st tarnitava seadme tüübist ei vastanud 515 ohutusnõuetele. Ettevõtetes keelasid tööinspektorid 677 ohutusnõuetele mittevastava seadme kasutamise ning tuvastasid üle 6000 ohutusnõuete rikkumise masinate ja seadmete kasutamisel.

Eestis müüdavad masinad ja seadmed ei ole alati nõuetekohased. Osa Lätis valmistatud seadmetest pole korrektselt märgistatud. Eestisse jõuavad ka Hiina ja Taiwani kaubad, millel pole alati Euroopas müügiluba. Euroopast tulevatel seadmetel on enamasti olemas CE märgistus (näitab vastavust Euroopa Liidu masina-

ohutusdirektiividele). Ettevaatlik peaks olema turult seadme ostmisega.

Peale CE märgistuse peab seadme ohutusnõuete järgimine olema kirjas ka kasutamisjuhendis. Mõnikord on CE märgistus vaid seadme peal, sellisel juhul pole seadme ohutus tagatud.

Paljud tarbijad ei oska ostu tehes veel kontrollida, kas seade on ohutusnõuetekohane, eriti käib see Eesti maapiirkondade kohta. Seda peaks siiski tegema, sest CE märk koos eestikeelse kasutamisjuhendiga näitab seadme usaldusväärsust.

Kasutamisjuhendiga tuleks hoolikalt tutvuda. Seal on näiteks kirjas, kui kaua võib seadet kasutada, millised on õiged abivahendid jne. Sageli kasutab tarbija mingeid kodukootud abivahendeid.

Eestis on seadmete ohutusalane olukord praegu suhteliselt hea. Siia ei tule eriti palju selliseid masinaid, mis oleksid tarbijale ohtlikud. Eesti ostja on küllalt pirtsakas ja soovib vaid kvaliteetset kaupa. Maapiirkondades vaadatakse rohkem hinda ja seda, et seade oleks värviline. Kõige rohkem ostetakse ebakvaliteetseid seadmeid postimüügikataloogide kaudu.

CE märgistus ei taga alati seadme kvaliteeti. On võimalik rajada kasvõi Pääsküla rabas tehas ja kleepida seal tehtud seadmetele CE märk peale. CE märgi saamiseks vajaliku dokumendiga (declaration of conformity) deklareerib tootjatehas, et tema toode vastab kõikidele ELi riikides kehtivatele normidele. Kui nüüd keegi (nt tarbijakaitseamet) tahab kontrollima hakata, kas declaration of conformity on tõene, tuleb pöörduda ELi mingi ametkonna poole, kes omakorda pöördub järgmise ametkonna poole jne. Kogu asjaajamine võtab aega 3--5 aastat. Kui seadmega juhtub mõni õnnetus ja hakatakse otsima süüdlast, siis selle aja peale, kui vastutaja kindlaks tehakse, ei pruugi tehas enam ammugi töötada.

Ettevõtja peab arvestama, ohutusnõuetele mittevastava masina kasutamine võib viia kriminaalvastutuseni KrK § 135 alusel.

Ettevõtja saab kontrollida, kas kasutataval või ostetaval masinal on ohutusnõuetekohasuse deklaratsioon ehk vastavusavaldus, kasutusjuhend, märgistus ja ohutusmärgid. Vastavusmärk CE ei ole Eestis kohustuslik, kuid ma ei soovita osta ilma CE märgita masinaid, sest nende müük ELi riikides ei ole lubatud.

Masin peab olema varustatud püsiva ja hästi loetava märgistusega, mis sisaldab vähemalt valmistaja nime ja aadressi, valmistusaastat ning seeria- või tüübitähist.

Tarnija peab iga masinaga kaasa andma vastavus-

avalduse, mis peab muu hulgas sisaldama:

- masina tarnija (ja valmistaja, kui see pole tarnija) nime ja aadressi, samuti masina valmistamiskoha aadressi;

- masina kirjeldust;

- viiteid masina ohutust käsitlevatele õigusaktidele ning standarditele ja tehnospetsifikaatidele, mida on järgitud masina valmistamisel.