Ühispank päästis laenuraha
Äripäevale kinnitasid eile vara müügi selliseid eesmärke mitmed anonüümseks jääda soovinud allikad.
Esmaspäeval Kiviteri tütarfirmadele kuulunud vara 103 miljoni krooni eest ostnud ASi Viroliine juhataja on Kiviteri praegune haldusdirektor Janek Parkman. Ta ei soovinud eile öelda, kust firma võttis vara ostuks vajalikud 103 miljonit krooni.
Küsimusele, kas see rahasumma tuli Ühispangalt, vastas Parkman, et ta ei taha avalikustada rahaallikaid. Samuti ei soostunud ta avalikustama, kes on Viroliine omanikud, märkides, et täna tuleb tehingu kohta ametlik pressiteade. Parkman lisas vaid, et Ühispank peaks olema õnnelik, et vara müügist raha kätte sai.
Kiviteri juhataja Priit Piilmann ütles eile, et vara ostnud firma on talle tundmatu ning Kiviteri ülejäänud juhtkonnal pole selle firmaga mingit seost. «Ma ei tea ka seda, miks Viroliine selle vara ostis,» sõnas Piilmann.
Piilmann rääkis, et tema eesmärk ja kohus on tootmistegevust jätkata ja selleks võimalikult soodsad tingimused luua. Küsimusele, kas tütarettevõtete vara müügi tulemusel on loodud tootmiseks paremad tingimused, vastas Piilmann, et pankroti tingimustes on kindlasti väga raske tootmistegevust jätkata.
«Eks nüüd otsustab varade omanik Viroliine, kuidas ta tegutseb,» lausus ta. Eile pakkus Parkman ostetud varasid Kiviteri tütarfirmadele rendile.
Kiviteri üks omanikest on Ühispank, kes oli ka Kiviteri suurim võlausaldaja. Müügis olnud vara oli panditud Ühispangale, kelle nõuded Kiviteri vastu olid samas suurusjärgus, mis vara müügi hind.
Ühispanga riskikapitali osakonna juhataja Guido Gritsenko aga märkis esmaspäeval pärast avalikku oksjonit, et Kiviteri tütarfirmade vara ostnud firma Viroliine nimi ei ütle temale midagi ja ta ei tea, kes selle firma taga tegelikult on. Tema sõnul ei ole see firma kindlasti seotud Ühispangaga.
Kiviteri ajutine pankrotihaldur Arno Mägi selgitas, et tehingu näol võib olla tegemist ühe Kiviteri võlausaldaja olulise eelistamisega teiste ees. «See teeb minu töö raskemaks,» lisas ta. Mägi viitas ka vara müügi ajastatusele, kuulutus ilmus jõulude ajal ning oksjon toimus uue aasta esimesel tööpäeval.
Mägi lisas, et kui pärast ettevõtte pankroti välja-
kuulutamist selgub, et vara müügiga on kahjustatud teiste võlausaldajate huve, võib selle taas pankrotivara hulka tagasi nõuda.
Kiviterilt rohkem kui 30 miljonit krooni nõudva ASi Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Väino Viilup ütles, et temale on veel selgusetu, miks Kiviteri tütarettevõtete varaga selliseid tehinguid tehakse.
Kiviter on 2500 töötajaga üks Ida-Virumaa suurimaid ettevõtteid. Möödunud aasta lõpetas Kiviter Piilmanni kinnitusel kahjumiga ja saavutas esialgsetel andmetel 650 miljoni kroonise käibe.
Kohtuistung, kus langetatakse otsus Kiviteri pankroti kohta, toimub 1. veebruaril.
Autor: Raul Ranne