MP3 ahvatleb tasuta muusikaga
MP3-skandaalid tulevad Eestile lähemale, nüüdseks võitlevad juba Soome muusikaärid massilise MP3 laadimise ja kuulamise vastu.
Eesti Interneti-kasutajale on MP3 täiesti vabalt igalt poolt maailmast saadaval ning Eesti keskmist palka arvestades on suur ahvatlus CD ostmise asemel muusikat tasuta kuulata.
MP3 kuulamiseks on vaja arvutit ja Internetti, kust lugusid oma arvutisse laadida. Samuti helikaarti kõlaritega. Kui kogu aparatuur on tasemel, siis saavutab MP3 muusika väga hea kvaliteedi.
Eesti arvutihuvilistest üksikettevõtjad salvestavad suhteliselt odavalt MP3 tavaliseks audioks ehk heliks ning kõrvetavad selle seejärel CD-le. Nii saavad need, kel kodus arvutit pole, MP3sid kuulata ka tavalise laserplaadimängijaga.
Tuntumal MP3-leheküljel Internetis MP3.com'is ei ole ühegi Eesti artisti lugu, seega Eesti muusikatootjaid probleem veel ei puuduta.
Maailma suurimate muusikatootjate Polygrami, Sony, BMG, EMI ja Warneri Eestisse vahendaja ASi Pedrobiit juhataja Sven Aabreldaal ütleb, et laserplaatide müümine Eestis kasvas siiski ka viimasel aastal, kui MP3 eriti populaarsust kogus. «Meie tükiline müük, s.t kõik plaadid ja kassetid kokku, suurenes 2 protsenti, vaid kassettide müük vähenes,» sõnab ta.
«Igasugune piraatlus on kasutajale kasulik,» nendib Aabreldaal Interneti-muusikast rääkides. «Tegelikult keegi ju ometi võidab ka MP3de kuulamisest, näiteks arvutifirmad, kes inimestele kõvakettaid müüvad, kuhu neid MP3sid salvestada,» mõtiskleb ta edasi.
Aabreldaal tunnistab, et Eesti arvutihuviliste äri -- laserplaatide kõrvetamine -- on hetkel üsna tasuv ja riskivaba, sest Eesti seadustes on augud. «Aga see tasub ära selle hetkeni, kui tehakse seadusemuudatus, mille järgi võiks piraatplaatide kõrvetajal näiteks vahelejäämise korral arvuti konfiskeerida,» räägib ta.
Aabreldaal ütleb end teadvat paljusid prominente, kes kuulavad piraatmuusikat. Seda eelkõige odavuse pärast, kuid ka põhjusel -- miks peaks näiteks Madonnale raha maksma, kui too niigi rikas on.
Aabreldaal nendib, et originaalplaadid on tõesti kallid, seda eelkõige seepärast, et Eesti asub Euroopale niivõrd lähedal.
Muidugi on kallis suhteline mõiste -- näiteks on CDde hinnad Eestis üle viiendiku madalamad kui Soomes, Rootsis, Saksamaal. Ka Lätis on lääne muusikatooted mõnevõrra kallimad kui meil.
Autor: Sten A. Hankewitz