Kas riigieelarve kulude pool tuleb uuesti üle vaadata?

Omaette teema on Telekomi raha arvestamine jooksvate kulude katteks. Akt-siiside alalaekumine on silmatorkav. See viitab otseselt sellele, et aktsiisipoliitika on olnud vale: selle asemel, et makse paremini kokku koguda, on mindud maksude tõstmise teed. Tänavu jääb samuti osa tulusid laekumata.

Riigikassas kipub iga aasta alguses olema raha väga täpselt -- pole erilisi laekumisi, on aga kulud, mis tuleb täita. Lisaks sellele kiirendati käibemaksu käivet kaks korda, 60 päevalt 30-le.

Küsitakse, kas raha liigutada nii, nagu ministeerium tegi, on õige. Eelarveseadus ütleb, et ravikindlustuse reservi haldab rahandusminister valitsuse kehtestatud korras ja selle kasutamise otsustab valitsus. Uude eelarveseadusesse püütakse viia sisse põhimõte, et riigikassa haldab kogu riigi raha. Kui rahandusministeerium haldab kogu riigi raha, siis on mõtteline küsimus, kas reservis on haigekassa või muu nimetusega raha, igal juhul raha on riigil olemas. Praegu ei ole mingit põhjust eelarve kallale minna. Lisaeelarve aga tuleb õige pea, sest Telekomi erastamine käib ja on vaja fikseerida, mis selle rahaga tehakse.

Enne valimisi seda vaevalt tehakse. See, et riigikassa osutus tühjaks, on n-ö esimene pääsuke -- keelduti konservatiivselt üle vaatamast prognoose ja järelmid hakkavad ilmnema. Igal juhul on tänavune eelarve defitsiidis. Kartsime defitsiiti ja selle mõju riigi mainele ja kokkuvõttes ka kroonile, aga selle peale me ei tulnud, et riik võtab laenu ravikindlustusest. Tegu on majanduspoliitilise pretsedendiga: riigieelarve võtab ravikindlustusest laenu. Järgmine on pensionifond, mille arvelt saab raha võtta. Ilmselt on sellega nullitud meie poliitiline saavutus -- ravi- ja sotsiaalraha on omaette. Kui eelarvetulud on üle prognoositud, siis eelarve pole krediidikõlblik. Pealegi on küsitav, mis seaduse alusel valitsus võttis haigekassast laenu.