Terav elamus libamaakleriga

Kinnisvaraturu madalseisus püüavad kõik turuosalised leida uusi võimalusi klientide leidmiseks. Enamasti on tegemist kliendile soodsate variantidega, kuid libamaaklerite «nipid» võivad kliendile kalliks maksma minna. Ober Hausi Mustamäe kontori juhataja Deivi Vahti sõnul on libamaaklerite põhiliseks nipiks müüjatega esinduslepingu sõlmimine. Esindusleping sõlmitakse seejuures teatud ajaks, ning kui maakler ei suuda korterit maha müüa, kohustub ta tasuma sümboolse leppetrahvi.

Ostjatele lubatakse sama korterit väiksema hinnaga, kui on tahtnud müüjad. Edasi võtab libamaakler käsiraha ning seda mitte ainult ühelt ostjalt, vaid mitmelt. Käsiraha suurus on reeglina üle 10% korteri väärtusest. Inimesed annavad käsiraha suhteliselt meelsasti seetõttu, et korterit pakutakse väga soodsa hinnaga. Õnnega koos on need ostjad, kes oma raha mingi aja pärast tagasi saavad, nii mõnigi jääbki rahast ilma. Leppetrahvi ei näe ka müüjad.

Lepingud sõlmitakse tavaliselt klientide juures kodus, lepingul on ka mingi firma nimi ning pitsatki on alla pandud. Deivi Vahti sõnul selgub aga lähemal uurimisel, et sellist firmat ei eksisteeri või on selle tegevus ammu lõpetatud.

Sageli võtab libamaakler müüja käest hooneregistri tõendi ning kliendil pole siis enam võimalik ise korterit müüa.

Maakler jätkab oma tegevust, sest vähesed kaebavad petise kohtusse. Kui petetud klient seda siiski teeb, on tal raha lootust tagasi saada alles kuude pärast. Näiteks eelmise aasta detsembris sisse antud hagiavaldust hakkab linnakohus arutama alles selle aasta aprillis. Petiste kätte sattumise vältimise tagab enamasti maakleri tausta uurimine ning ennast turuhindadega kursishoidmine. Siis ei peta libamaakler klienti ära «ülisoodsa» pakkumisega.