• OMX Baltic4,79%302,71
  • OMX Riga−0,06%878,37
  • OMX Tallinn5,74%1 936,13
  • OMX Vilnius1,55%1 155,41
  • S&P 500−0,4%5 689,22
  • DOW 30−0,54%42 225,56
  • Nasdaq −0,44%17 820,19
  • FTSE 100−0,27%8 666,12
  • Nikkei 225−0,6%37 799,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,19
  • OMX Baltic4,79%302,71
  • OMX Riga−0,06%878,37
  • OMX Tallinn5,74%1 936,13
  • OMX Vilnius1,55%1 155,41
  • S&P 500−0,4%5 689,22
  • DOW 30−0,54%42 225,56
  • Nasdaq −0,44%17 820,19
  • FTSE 100−0,27%8 666,12
  • Nikkei 225−0,6%37 799,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,19
  • 02.02.99, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Omavalitsusi vaevab rahanappus

Nädalase hilinemisega laekunud 1,3 miljoni krooni saamata jäämine oleks tähendanud 2 miljoni kroonise kuueelarvega Saue vallale tõsiseid probleeme. Valtson ütleb, et kunagi varem pole maksuamet nii kaua raha ülekandmisega viivitanud.
Kohalikud omavalitsused saavad 56% vallaelanike makstud üksikisiku tulumaksust. Ent erinevalt eelmistest on see aasta alanud täbaralt, omavalitsuste põhilist sissetulekut üksikisiku tulumaksu ei laeku nii palju, kui on eelarvesse plaanitud.
Jõgevamaa Tabivere vallavanem Kalev Raudsepp ütleb, et maksulaekumise kuuplaan ei saanud täis. Üldjuhul laekub jaanuaris 1/12 aastaks plaanitud maksust, kuid tänavu on sellest tasemest allapoole jäädud.
Osa Tabivere maksumaksjaid käib tööl Tartu linnas. Kohapealsed suuremad tööandjad on põllumajandusmasinaid valmistav AS Same ja paar puidufirmat. Kui mõni neist pankrotti läheb, on ka valla eelarves suur auk.
Tartumaal Luunja vallas tullakse jaanuaris välja tänu eelmise aasta jäägile, mis katab selle kuu vähemlaekumised. Luunja vallavanem Aare Songe ootab maksuametilt järjekordset raha, kuid reedeks polnud see veel saabunud.
Ka Puurmanni vallas Jõgevamaal süüakse vanu varusid, õnneks jäi eelmise aasta eelarvest raha järele. Vallavanem Rein Paap ei ole küll koostanud kriisiprogrammi, kuid kokkuhoiust räägitakse tema sõnul pidevalt. «Lootsime ilmataadile, aga näe pakane rikkus plaanid ära,» kurdab elektri pealt kokku hoida lootnud vallavanem.
Paap on mures veebruari pärast, sest varasemate aastate kogemus ütleb, et see on jaanuarist veelgi kehvem. Kui jaanuaris saabuvad tulumaksusummad aasta lõpus väljamakstud preemiatelt, siis veebruar on sellega võrreldes väga vaikne kuu. Raha eriti ei liigu, ettevõtete käive on loid, kaubandus ägab allahindluste all.
Maksuamet on vallavanemaid ja linnapäid hoiatanud, et nad liiga sinisilmsed ei oleks. «Öeldi, et peate arvestama maksude alalaekumisega, sest meie linnast päris mitmed inimesed töötasid ehitusettevõtetes ja sealt on maksu laekumine äärmiselt kehv. Öeldi otse välja, et meil on mitmed tulumaksu maksjad ära kukkunud,» räägib Orm Valtson.
Kuidas püksirihma pingutada? Saue linna selle aasta eelarvet tehes plaaniti esialgu 14protsendilist haridus- ja kultuuritöötajate palga kasvu ja 10protsendilist linnaametnike palga kasvu, kuid neid protsente vähendati eelarves vastavalt 10-le ja 7-le. «Sellest säästsime pool miljonit krooni,» räägib Valtson.
Kui raha napib, siis võib kannatada teede remont ja heakorraobjektid, ennustab ta. Linnavalitsuse kava remontida oma kantselei esimene korrus Valtsoni hinnangul ära ei jää. «Meil oli plaanis sellega alustada eelmisel aastal, aga siis tegime teisi objekte,» lausub ta.
Sauel on tänavu vaja alustada Phare abirahast plaanitud kanalisatsiooniseadmete renoveerimist, kuhu on tarvis leida 2 miljonit krooni omafinantseeringut.
Tapa linnapea Voldemar Nellis teatab, et nad on teinud kriisiprogrammi ja mõelnud mõningad objektid tänavu seisma jätta. «Ma ei nimetaks paanika ärahoidmiseks objektide nimesid, kuid kuklas tiksub midagi,» jääb Nellis kidakeelseks.
Tapa linnale polnud roosiline ka 1998. aasta, mis lõppes ühe miljoni krooni suuruse alalaekumisega. Siis kattis vahe riik vastavalt kokkulepetele, kuid tänavu seda nii muretult enam loota saa.
Valtsoni sõnul on tänavune aasta Eesti omavalitsustele täiesti uus kogemus. Ta toob paralleele Soomes 1990. aastate keskel olnud majanduslanguse, nn lama'ga, kui mõnes vallas tõusis töötuse tase 3 protsendilt 22-le.
«Nad panid kirja kõik teenused, mida vald elanikele osutab. Siis lahati need kriteeriumide järgi: oluline, väheoluline, ebaoluline ja kallis, mõõdukas, odav. Nende kriteeriumide järgi joonistus välja tabel, ja kui tuli välja ebaoluline ja kallis, siis sellele tõmmati kriips peale,» räägib Valtson.
Eestis võib kõne alla tulla sotsiaalhoolekande kärpimine. Võivad kaduda supiköögid, pensionäride päevakeskused, huvikeskused, lastekeskused. «Kardan, et kui lõikamiseks hakkab minema, siis lõigatakse just selliste sotsiaalobjektide pealt,» arvab Saue linnapea.
Sauel on mitu supikööki. Üks tegutseb koolimajas, teisest kohast saab lihtsalt odavamalt süüa osta. Linnavalitsuse alla keldrisse on rajatud lastepäevakodu, kus nad saavad mängida ja paar täiskasvanut neid vaatavad. Päeval on seal väiksemad lapsed, õhtul tulevad suuremad.
Kärdla linnapea Ivo Eesmaa räägib, et nende töötajate palgad on külmutatud, sest palgad on eelarves üks suuremaid kuluartikleid.
Kärdla maksumaksja number üks on Hiiu Kalur, sestap tunneb linnapea regulaarselt huvi ettevõtte tervise vastu. «Ta ütleb, et tal läheb paremini kui teistel, aga mitte hästi,» kordab linnapea Hiiu Kaluri juhi sõnu.
Maksumaksja number kaks oleme ise, jätkab Eesmaa. Esimese kümne maksumaksja seas on üldse palju riigiettevõtteid, nii et nendelt peaks tulumaks igal juhul laekuma. «Kui muidugi riigil endal raha otsa ei saa,» lisab Eesmaa.
Linnade liidu asedirektor Tiit Kirss ütleb, et enne veebruari lõppu pole põhjust muretseda. Aasta esimeste nädalate põhjal ei saa Kirsi sõnul teha kaugeleulatuvaid järeldusi laekumiste kohta. Kuigi võrreldes 1998. aastaga on selgelt märgata tulumaksu alalaekumist.
Kirsi sõnul jääb üle loota, et riigi toetus katab vahe. Kokku on riigilt sel aastal toetust oodata 734 miljonit krooni.
«See on hea küsimus, kas jätkub riigi toetusest või ei jätku,» märgib Kirss. «Oleme koos rahandusministeeriumiga vaadanud, kus on näha kollapsit. Raha jagamisel on võimalik kasutada koefitsienti nende valdade suhtes, kus olukord on kriitilisem.»
Linnade liidul on tõsine plaan veel tänavu käivitada laenuühistu põhimõttel tegutsev Munitsipaalinvest, mida on lubanud toetada maailmapank. Suveks tahab Kirss joonde ajada laenuühistu juriidilised dokumendid, et aasta lõpupoole saaks juba laene väljastada.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele