• OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,16%7 639,73
  • DOW 300,74%51 843,1
  • Nasdaq 1,66%26 408,76
  • FTSE 1001,19%10 816,14
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,97
  • OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,16%7 639,73
  • DOW 300,74%51 843,1
  • Nasdaq 1,66%26 408,76
  • FTSE 1001,19%10 816,14
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,97
Nädalase hilinemisega laekunud 1,3 miljoni krooni saamata jäämine oleks tähendanud 2 miljoni kroonise kuueelarvega Saue vallale tõsiseid probleeme. Valtson ütleb, et kunagi varem pole maksuamet nii kaua raha ülekandmisega viivitanud.
Kohalikud omavalitsused saavad 56% vallaelanike makstud üksikisiku tulumaksust. Ent erinevalt eelmistest on see aasta alanud täbaralt, omavalitsuste põhilist sissetulekut üksikisiku tulumaksu ei laeku nii palju, kui on eelarvesse plaanitud.
Jõgevamaa Tabivere vallavanem Kalev Raudsepp ütleb, et maksulaekumise kuuplaan ei saanud täis. Üldjuhul laekub jaanuaris 1/12 aastaks plaanitud maksust, kuid tänavu on sellest tasemest allapoole jäädud.
Tapa linnapea Voldemar Nellis teatab, et nad on teinud kriisiprogrammi ja mõelnud mõningad objektid tänavu seisma jätta. «Ma ei nimetaks paanika ärahoidmiseks objektide nimesid, kuid kuklas tiksub midagi,» jääb Nellis kidakeelseks.
Tapa linnale polnud roosiline ka 1998. aasta, mis lõppes ühe miljoni krooni suuruse alalaekumisega. Siis kattis vahe riik vastavalt kokkulepetele, kuid tänavu seda nii muretult enam loota saa.
Valtsoni sõnul on tänavune aasta Eesti omavalitsustele täiesti uus kogemus. Ta toob paralleele Soomes 1990. aastate keskel olnud majanduslanguse, nn lama'ga, kui mõnes vallas tõusis töötuse tase 3 protsendilt 22-le.
«Nad panid kirja kõik teenused, mida vald elanikele osutab. Siis lahati need kriteeriumide järgi: oluline, väheoluline, ebaoluline ja kallis, mõõdukas, odav. Nende kriteeriumide järgi joonistus välja tabel, ja kui tuli välja ebaoluline ja kallis, siis sellele tõmmati kriips peale,» räägib Valtson.
Eestis võib kõne alla tulla sotsiaalhoolekande kärpimine. Võivad kaduda supiköögid, pensionäride päevakeskused, huvikeskused, lastekeskused. «Kardan, et kui lõikamiseks hakkab minema, siis lõigatakse just selliste sotsiaalobjektide pealt,» arvab Saue linnapea.
Sauel on mitu supikööki. Üks tegutseb koolimajas, teisest kohast saab lihtsalt odavamalt süüa osta. Linnavalitsuse alla keldrisse on rajatud lastepäevakodu, kus nad saavad mängida ja paar täiskasvanut neid vaatavad. Päeval on seal väiksemad lapsed, õhtul tulevad suuremad.
Kärdla linnapea Ivo Eesmaa räägib, et nende töötajate palgad on külmutatud, sest palgad on eelarves üks suuremaid kuluartikleid.
Kärdla maksumaksja number üks on Hiiu Kalur, sestap tunneb linnapea regulaarselt huvi ettevõtte tervise vastu. «Ta ütleb, et tal läheb paremini kui teistel, aga mitte hästi,» kordab linnapea Hiiu Kaluri juhi sõnu.
Maksumaksja number kaks oleme ise, jätkab Eesmaa. Esimese kümne maksumaksja seas on üldse palju riigiettevõtteid, nii et nendelt peaks tulumaks igal juhul laekuma. «Kui muidugi riigil endal raha otsa ei saa,» lisab Eesmaa.
Linnade liidu asedirektor Tiit Kirss ütleb, et enne veebruari lõppu pole põhjust muretseda. Aasta esimeste nädalate põhjal ei saa Kirsi sõnul teha kaugeleulatuvaid järeldusi laekumiste kohta. Kuigi võrreldes 1998. aastaga on selgelt märgata tulumaksu alalaekumist.
Kirsi sõnul jääb üle loota, et riigi toetus katab vahe. Kokku on riigilt sel aastal toetust oodata 734 miljonit krooni.
«See on hea küsimus, kas jätkub riigi toetusest või ei jätku,» märgib Kirss. «Oleme koos rahandusministeeriumiga vaadanud, kus on näha kollapsit. Raha jagamisel on võimalik kasutada koefitsienti nende valdade suhtes, kus olukord on kriitilisem.»
Linnade liidul on tõsine plaan veel tänavu käivitada laenuühistu põhimõttel tegutsev Munitsipaalinvest, mida on lubanud toetada maailmapank. Suveks tahab Kirss joonde ajada laenuühistu juriidilised dokumendid, et aasta lõpupoole saaks juba laene väljastada.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele