Hea, kui raha tuleb,

Alexela tanklaketi endiste omanike Juhan Kolgi ja Urmas Pasti 150 miljoni kroonine ning kommivabriku Kalev 30 miljoni kroonine investeering Ukrainasse on leidnud Eestis elavat vastukaja. Üks on juhus, aga kaks on võib-olla juba seaduspära, mis näitab uusi suundumusi Eesti majanduses. Levicomist saadud raha on samuti kavas investeerida välja, Lätti ja Leetu.

Hea, et eesti meestel jätkub taas raha, et saab järgmisi ettevõtmisi kavandada. Hea on ka see, et Eesti ei takista administratiivselt kapitali väljavoolamist. Halb on see, et raha ei leia endale Eestis soodsamaid projekte (kas ööklubi Titanic ei tasu ennast ära?). Tuleb raha lääne poolt, näiteks rootslaste käest, ja praktiliselt ilma vahepeatuseta siirdub ukrainlaste kätte. Transiit, asi seegi. Kindlasti oleks see raha võinud kohapeal peatudes mõne tsükli lisaväärtust toota. Mis on ehk hea ettevõtja seisukohalt, pole kõige parem riigi kui terviku seisukohalt, aga sellele ei pea mitte ettevõtja mõtlema.

Ettevõtjale ei saa kuidagi ette kirjutada, kus ja kellega ta oma äri ajab. Kus tundub olevat soodsam, sinna ta läheb. Mis selles halba on, kui ärimehed on Ukrainas avastanud turuni?i?