21 veebruar 1999

Koondamine pole alati parim lahendus

Ettevõtte turuosa vähenemise põhjustena tuuakse välja näiteks konkurentsi kiiret kasvu, potentsiaalsete klientide väikest arvu Eestis, käibekiiruse langust jm.

Sageli hakatakse siis ettevõtet ümber struktureerima. Ühe esimese sammuna kärbitakse tavaliselt kulusid. Teistest kululiikidest enam vähendatakse pahatihti kulutusi koolitusele ja reklaamile. Nende valdkondade juhtidel on sageli raske oma ülemustele tõestada, et kulutuste vähendamine pikas perspektiivis edu ei too.

Tihti vähendatakse töötajate arvu. Müügipersonali suurust enamasti ei muudeta, nii mõndagi allüksust võib aga ees oodata koondamine ning seda teenust hakkab ettevõte edaspidi sisse ostma. Allesjäävatele töötajatele lisandub uusi kohustusi ja paljude vastutusvaldkond suureneb seejuures märgatavalt.

Kuna kuulume rahvusvahelise korporatsiooni koosseisu, on meil ette antud kasumlikkus, mille mittetäitmisel võib emaettevõte võtta tarvitusele vastavad abinõud.

Computer 2000 Eesti ASi turg on täpselt määratletud -- see on Eesti ning seetõttu on meil üsna keeruline uusi turge otsida. Paljudel teistel Eesti ettevõtetel oleks uutele turgudele pürgimine üks võimalus kriisist väljuda.

Teiselt poolt on meil tänu rahvusvahelisse korporatsiooni kuulumisele seljatagune olemas ning pole karta, et raskuste ilmnedes kohe midagi tõsist ettevõttega juhtuks. Ise saame teha seda, et püüame olla võimalikult efektiivsed -- kulutada vähem ja teenida vastavalt majandusoludele maksimaalselt.

Kindlasti on langeva majanduse situatsioonis oluline planeerimine. Sellega peaks kaasnema kulude ja tulude pidev jälgimine ning plaanide korrigeerimine vastavalt kujunevale olukorrale.

Ettevõtte edu tagavad ka langevas turusituatsioonis kindlasti tema töötajad. Computer 2000 on alati valinud oma töötajaid eriti hoolikalt. Samuti peame tähtsaks töötajate koolitust.

Langeva turusituatsiooni tingimustes on töötajate arvu vähendamine ettevõtete jaoks hukatuslik tee. Selle asemel peaks arendama sidemeid Eesti ettevõtete erinevate struktuuride vahel ehk arendama siseturgu. See on omaette pikk analüüsitöö, mis aga kindlasti tasub ennast ära -- tõuseb turu ostujõud. Ostujõu suurenemine annab omakorda tööd kaupmeestele, ehitajatele jne, mis teistpidi annab tagasisidet tööstusele.

Oleme analüüsinud Eesti majanduse sisekäibeid, sisestruktuure, ning otsime teid, kuidas siseturgu arendada. Ida-Virumaal käivitasime regionaalkeskuse, et seal joonistada välja need ettevõtetevahelised sidemed, mis praegu on, ja proovida neid täiendada.

Eesti ettevõtteid tuntakse välismaal väga vähe. Välisturgudele minek oleks hõlpsam, kui näiteks Eesti mööblifirmad läheksid loosungi «Eesti mööbel» all. Esindatud oleks 20 ettevõtet 4000 töötajaga. See on midagi muud, kui läheb välja üks 50 töötajaga ettevõte, kes ei suuda täita suuri tellimusi. Kuna Eesti ettevõtted on väiksed ja neid Euroopas ei tunta, kaotame toodangu väljamüügihinnas Euroopas 300%.

Reeglina on enamiku ettevõtete lõppülesanne midagi müüa. Kui see toode või teenus on igati konkurentsivõimeline ja pakub klientidele huvi, peavad firma töötajad olema lõppkokkuvõttes edukad müügiesindajad. Seda ka kindlasti erinevatel juhtimistasanditel.

Tihti kasutatakse väljendit «suhte müük». Et olla tõeline proff sellel alal, tuleb ennast pidevalt täiendada, arendada. Kes on olnud edukas eile, ei pruugi seda olla homme. Konkurents eksisteerib ka ju tööjõu turul.

Analüüsige oma tegevust -- tooge välja oma tugevad omadused ning tunnistage ka nõrku külgi. Neid viimaseid on võimalik muuta tugevamaks. Selleks peab igaühel olema eelkõige huvi tegeleda pidevalt iseendaga.

Soovitaksin ettevõtetel investeerida regulaarselt (näiteks 2--3 korda aastas) aruteludeks, töötajate nõrgemate külgede arendamisse. Hoidkem seda «raudvara». Toovad ju nemad lõppkokkuvõttes selle investeeringu tagasi. Kui teha seda järjepidevalt, võib öelda, et lõpptulemus on igati positiivne ning peatselt mõõdetav ettevõtte käibe kasvuga.

Hetkel kuum