Pilgud Poola poole

Eriti kiivalt võitlevad väljast tulijate vastu Poola põllumehed. Kuna sealne valitsus põllumajandust ei subsideeri, nõuavad nad piiride sulgemist importkaubale. Poola tarbija seevastu on importkauba suhtes liberaalne, st enam vaba turgu pooldav.

Teatud majandussurutis valitseb Venemaa mõjul muidugi sealgi, mis on ettevõtjaid veidi ettevaatlikumaks teinud, kuid poolakate ostujõud on siiski oluliselt suurem kui venelastel või ukrainlastel.

Poolat hinnatakse kui stabiilse majanduskeskkonnaga maad. Sisepoliitilised muudatused ei ole majanduse arengut peaaegu mõjutanud. Eksisteerib korralik seadusandlik baas ja investeeringute kaitse. Oluline süst Eesti-Poola kaubandussuhetele on kindlasti novembris allakirjutatud ja 1. jaanuaril jõustunud vabakaubandusleping.

Veidi võib Poola minejat ära ehmatada sealne küllalt kopsakas maksukoormus (ettevõtte tulumaks 38%, sotsiaalkindlustusmaks 48%, käibemaksu üldine määr 22%, progresseeruv üksikisiku tulumaks), aga Poola maksusüsteem on ka küllaltki paindlik ja võimaldab erandeid. Sestap on soovitatav Poola turule sissesöömiseks alustada partneri otsingutest, kes peale abi kanna kinnitamisel ka kohaliku maksusüsteemi tõlgendamises kodus on. Kontaktide vähesus ongi vast üks tegur, miks meie ettevõtjatel seni Poolaga palju pistmist pole olnud. Muidugi tuleb arvestada võimalusega, et partner ühel hetkel iseseisvalt jätkata otsustab. Ent pigem tasub tänases ÄPs kirjeldatud Makroflexi juhtumit võtta kui erandit, mitte reeglit.

Toimetus ei arva, et Poola minek Eesti ekspordiprobleemid ühe hoobiga lahendab. Ent ühe lisavõimalusena tasub panidemaad siiski silmas pidada. Selge on see, et praegu on Poolas turgu võita oluliselt lihtsam kui näiteks 5--10 aasta pärast. Pealegi oleks Poola omaette lakmuspaber -- kui seal õnnestub, tasub vaadata kaugemale Lääne-Euroopasse. Kui mitte...