Raimo Ülavere • 24 märts 1999

ÜP murdumatud laenuintressid

Hoolimata öistest miinuskraadidest õues tundub, et jälle on käes suvi 1997. Pankade intresside kukkumine on olnud kiirem jääpurikate sulamisest. Kahjuks on aga lisaks ilmakraadidele paari aasta taguse kuuma suvega võrreldes veel üks oluline erinevus: kui hoiuseintressid on kahel suurel -- Hansapangal ja Ühispangal -- langenud enam-vähem samas tempos, siis suurtest tagumise -- Ühispanga -- laenuintress pole suutnud kevadilmadega kohaneda.

Mõõduvõtmises Hansapank (kroonilaenu baasintress 13,5%) vs Ühispank (18%) on viimane jäämas autsaideri rolli.

Ühispanga esindajate sõnul ei kavatse pank enne paari kuud laenuintressi alandada. Põhjenduseks Vene kriisi järelmõjud majanduses ja sellest tulenevalt kõrge riskisuse püsimine.

Ühest küljest on Ühispanga esindajatel õigus. Nii mõnigi ettevõte pole veel toibunud eelmise aasta teise poole majanduse räsimisest. Lisaks peab arvestama ka seda, et Ühispank on traditsiooniliselt olnud Hansapangast enam siseturule suunatud pank ning kohalikule turule tootjate risk on eksportijate (läände eksportijate) omast suurem.Teisalt ei ole see ainuke põhjus, miks Ühispank laenuintressi kiivalt ettevõtja jaoks ebanormaalselt kõrgel hoiab.

Ühispanka ootab aprillis-mais ÄP nädalatagust esikülge tsiteerides «raske katsumus» -- välislaenude tagasimaksmine. Selles, et pank kokku üle miljardi krooni väärtuses laenu refinantseerib/tagasi maksab, pole kahtlust. Küsimus on hinnas. Refinantseerimiseks on vaja võtta uus laen, kuid laenu saamise eest tuleb maksta suhteliselt soolast hinda. Kindlasti maksab pank osa välislaenudest tagasi omavahenditest, see aga tähendab likviidsuse vähenemist. Tagajärg: pangas on vähem raha, millel on loomulikult ka kõrgem hind.

Tõenäoliselt olid ühispankurid riigikogu valimiste päeva õhtul televiisorite ees äärmise huviga jälgimas erakondadele antud häälte lugemist. Lisaks tavakodaniku uudishimule seob ühispankureid riigi tegemistega asjaolu, et viimastel aastatel on rahandusministeerium eelistanud riigi raha hoidmisel Ühispanka.

Uue valitsuse Ühispanga-meelsus ei pruugi aga enam panga jaoks nii soodne olla, riskide hajutamiseks (või mõnel muul põhjusel) võib rahandusministeerium senisest enam hakata kasutama näiteks Hansapanka. Seega tähendab uute meeste-naiste võimule tulek Ühispangale selget riski, mis muidugi omakorda kergitab raha hinda panga jaoks.

Vähetähtis Ühispangale pole ka uus Eesti mastaabis pilvelõhkuja, kuhu pankurid neil päevil sisse kolivad. Uus töökoht annab töötajatele positiivse emotsiooni, liidab meeskonna nii füüsilises (töötavad ühes kohas) kui vaimses mõttes. Tulemuseks on töö efektiivsuse paranemine.

Asja varjupool on aga maja hind. Usun, et ühispankurid polnud just kuigi rõõmsad selle üle, et olid sunnitud poole maja omanikuks olnud Hüvitusfondilt osaluse tagasi ostma. Tänases majandusolukorras 240 miljoni kroonist maja ehitada pole ka 14 miljardi kroonise bilansimahuga panga jaoks naljategu.

Ühispanga eelmise aasta 383 miljoni kroonine kahjum tundub olevat panga suuromanikule SEBile üsna tuline tükk neelata. Seda enam, et alguses panga enda poolt arvutatud kahjum suurenes pärast audiitorite punase pliiatsiga tehtud korrektuure veel 90 miljoni krooni võrra. Panga juhtkonna vastu see usaldust muidugi ei suurendanud.

Julgen arvata, et Ühispanga kõrgete laenuintresside poliitika on osaliselt tingitud ka omanike survest panga juhatusele maksku mis maksab teenida tagasi kaotatud kroonid. Usun ka, teades rootslastest omanike konkreetsust rahaasjades, et Ühispanga juhatuse töö tulemuslikkus on seotud konkreetsete tähtaegadega. Millistega täpselt, pole muidugi teada. Kuid endiselt pole välistatud lähiajal muudatused Ühispanga juhatuses.

Hetkel kuum