Euroopa Liidu kandidaatriikidel sarnased probleemid

39 mln elanikuga Poolal on regiooni suurim siseturg. Mullu tuli riiki 10 mld dollarit välisinvesteeringuid ja sama palju on oodata tänavu. Venemaa turu ärakukkumist ja Saksamaa nõrgenenud majanduskonjunktuuri arvestades oli riigi mullune 4,8% majanduskasv hea. Et 2/3 Poola ekspordist läheb Euroopa Liitu, muudab see riigi tundlikuks sealse konjunktuuri nõrgenemise suhtes.

Tänavu on oodata vähemalt 3--4 protsendi suurust majanduskasvu. Majanduskasvu mootoriks on eelkõige olnud erasektor, mis andis 1998 70% sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Jooksevkonto defitsiit on suurenenud ja moodustab ligikaudu6% SKTst. Kasum vähenes nii pangandus- kui ettevõtlussektoris.

Nagu Slovakkiaski, on Poolas liiga kaua venitatud rasketööstuse erastamisega, mistõttu ettevõtete tootlikkus ja efektiivsus on väike. Nõrga kodumaise nõudluse tõttu edestab ekspordi kasv impordi kasvu.

Poola majanduse potentsiaal on tugev, mis muudab riigi arenguväljavaate positiivseks.

Tshehhi SKT vähenes mullu 2,7% ja kasvuteele peaks see jõudma alles 2001. Mullu vähenesid eratarbimine 3% ja investeeringud 6%. Kodumaine nõudlus kahanes 3% ja reaalpalgad keskmiselt 1,1%. Paljudel suurfirmadel on tõsiseid probleeme, pankade erastamine hilineb. Tööpuudus on suurenenud aastaga 5,5%-lt 8,4%-le. Tööstuse struktuurimuutuste käigus võib see tänavu tõusta 10%ni. Majanduskasvu raugemise tõttu on inflatsioon langenud 1998.a jaanuari 13,1%-lt selle aasta algul 3,5 %-le.

Riigi kolm põhiprobleemi on endiselt: erastamise aeglus, seaduste puudulikkus ja raskustes rahandussektor. See tähendab, et valitsusel tuleks kiirendada uute seaduste väljatöötamist ning vabastada energeetika- ja telekommunikatsiooniturg konkurentsile hiljemalt 2000. a Pankade laenudest on kolmandik halvad. Suuremaist pankadest läheb tänavu erastamisele Obchodni Banka (SCOB) ja järgmised tuleval aastal. Tshehhi pikaajaline perspektiiv on positiivne.

Slovakkia majanduskasv langes 1997.a 5,1%-lt mullu 0,5%-le. Välisinvestorid on börsilt lahkunud ja aktsiakursid madalad. Otseseid välisinvesteeringuid on vähe. Oodatakse valitsuse konkreetseid meetmeid eelarve tasakaalustamiseks ja jooksevkonto puudujäägi kärpimiseks.

Slovakkia finantssüsteem kuulub maailma 7 nõrgima hulka. Pangad on koormatud halbade laenudega. Suured riigipangad vajavad kiiret erastamist. Kui ettevõtete pankrotilaine peaks kasvama, võib olukord veelgi halveneda ja riigil ei pruugi jätkuda raha pankade toetamiseks.

Valitsuse positsioon ei ole eriti kindel, kuna koalitsiooni kuulub sisuliselt 10 erakonna esindajaid. Et täita oma lubadus ja alandada eelarvepuudujääk 5%-lt SKTst 2%-le, tuleb valitsusel leida uusi tuluallikaid. See nõuab erastamise kiirendamist, kuid välisinvestorite tulek eeldab investeerimiskliima parandamist.

Väga suur töötus -- 16% -- võib aasta lõpuks struktuurimuudatuste käigus tõusta 20%-le. Et kahandada jooksevkonto defitsiiti, võib valitsus suurendada makse või imporditolle.

Autor: Ando Muldre