Kaubanduse hullemad ajad on seljataga

Konjunktuuriinstituudi hinnangul hakkab kaubanduse esimese kvartali madalseis paranema kolmandas kvartalis.

Äripäeva arvates võib tarbimise suurenemine ja kaubanduse elavnemine kiiremini aset leida ning jae- ja hulgikaubanduse hullemad ajad on läbi.

Sellele räägib kaasa sesoonne keskmise palga tõus teises kvartalis puhkuseraha arvel, ja keskmise palga tõus pikemas perspektiivis üldse. Nagu eksperdid ennustavad, on palkade külmutamise aeg selleks korraks läbi saanud.

Ostujõudu peaks juunis-juulis märgatavalt suurendama tulumaksu tagasiarvestus. Nende arv, kes tulumaksu tagasi saavad, on kindlasti suurem juurdemaksjate arvust. Enamik nendest, kes tulumaksu tagasi saavad, võtavad seda paari või mõnda tuhandet krooni kui maastleitud raha, mis suunatakse kiirkorras tarbimisse. Pole miski ime, kui juulis suureneb telerite, kodutehnika, vaba aja kaupade jms läbimüük.

Tõenäoliselt on tööpuuduse järsk suurenemine peatunud, vähemalt kevad-suviseks ja sügiseseks perioodiks. Sel ajal suureneb tööhõive juhutööde arvel.

Teadlikkus eelistamaks eestimaist kaupa jõuab sel suvel veelgi rohkem turismi valdkonda. Siseturism kogub aasta-aastalt populaarsust, avanenud on uued vaatamisväärsused, võtkem kasvõi Naissaar. Ja vaevalt et välisturistide arvgi sel aastal väheneb, pigem kasvab.

Oht on selles, et nõudluse suurenemine võib piirduda ainult Tallinna-keskse elavnemisega, samal ajal kui maal sissetulek oluliselt ei kasva.

Suuremale tarbimisele annab tõuke börsi kosumine jooksval väärtpaberiaastal. Kui on tulusid, võib endale lubada ka suuremaid kulusid. Kuid 1997. aasta tarbimisbuum jääb kindlasti saavutamata, sest liising tõenäoliselt hüppeliselt ei kasva. Kergekäeliselt liisitud ja hiljem tagastatud autod püsivad kaua meeles.

Konservatiivsem ollakse arvuti ja muu kodutehnika liisimisel, pangad ei anna ja klientidel pole suurt huvi võtta tarbimis-, reisi- ja teisi kergekaalulisi laene.

Selle asemel kinnistub säästmisvajadus ja -harjumus, mis kaupmeestele ei pruugi just meelepärane olla. Mis puutub konkreetselt tarbijahinnaindeksisse, siis selle kõrge tase õhutab kiiresti tarbima, madal tase aga veenab säästmise plussides.

Ka tootja- ja ehitushinnad näitavad järjekindlat langustendentsi; kes toodab või ehitab, selle üle kindlasti ei rõõmusta. Ent tarbija rõõmustab ja see tähendab omakorda käibe kasvu ja üldist elavnemist.