Sääste hoitakse seifis

Konjunktuuriinstituudi uuring näitab, et inimeste suhtumine säästmisesse on muutunud. Neid inimesi, kes eelistaksid raha kodus hoida, oli eelmise aasta lõpul juba rohkem kui neid, kes oma säästud pangadeposiidile usaldaksid. Raha kodus hoida eelistavate inimeste arv eelmisel aastal koguni kahekordistus.

Kõige turvalisem viis raha kodus hoidmiseks on panna see seifi. Seetõttu on loomulik, et raudkappide ja seifide läbimüük on viimasel ajal suurenenud.

ASi Datel turvatoodete müügikonsultant Aaro Schmalz ütleb, et seifide müük hakkas suurenema eelmise aasta lõpus. Kalleim seif, mis Datel on eraisikule müünud, maksis ligi 16 000 krooni.

Enamik eraisikutele müüdavatest seifidest pole siiski rahaseifid, vaid odavamad ja madalama turvalisusklassiga n-ö dokumendiseifid. See ei tähenda muidugi, et seal soovi korral ka kulda või raha ei võiks hoida.

ASi Hansab projektijuht Andres Ronk räägib, et seifide müük kodudesse on aastaga kasvanud poole võrra. Hansab müüb tema sõnul eraisikutele paarkümmend seifi ja raudkappi kuus. Ronga sõnul paigaldatakse seife valdavalt uutesse eramutesse. Hansab on müünud eraisikule ka mitukümmend tuhat krooni maksnud rahakapi.

Kodus hoitavad rahasummad on kaitstud ainult lukkudega, sest kindlustusseltside praktikas on sularaha kindlustamine harvaesinev nähtus.

Leks Kindlustuse varakindlustusosakonna juhataja Peeter Kabuni sõnul erilist nõudlust sularaha kindlustamise järele eraisikutel ei ole.

Kindlustusseltside standardlepingud Kabuni ütlusel rahakindlustamise võimalust ette ei näe, kuid põhimõtteliselt on seda eraldi kokkuleppega siiski võimalik teha. Selts asetaks sellisel juhul ranged turvanõuded: seif peab olema poltidega seina või põranda külge kinnitatud ja kaaluma vähemalt 200 kilogrammi. Ruum peab olema lukustatav ja soovitavalt varustatud signalisatsiooniga. Praegu Leks kindlustuses Kabuni sõnul ühtegi sellist lepingut siiski pole sõlmitud.

Eesti Kindlustuse anonüümseks jääda soovinud töötaja sõnab, et sularaha kindlustamise sooviga pole eraisikud nende poole veel pöördunud, küll on sellist teenust kasutanud ettevõtted, kellel on vaja käsitleda suuri sularahakoguseid.

Autor: Henrik Ilves