11 mai 1999

Ehitusturu päästmine riigile liiga riskantne

Riigieelarve vähendamine on tekitanud diskussiooni, kas lisaeelarves on õige kärpida investeeringuid, mis vähendavad ehitusturu mahtu umbes 400 miljonit krooni.

Äripäeva arvates ei pea riik lähtuma investeeringuid tehes ühe majandussektori -- praegu siis ehitusturu -- konjunktuurist.

Riigieelarve kärped peavad sõltuma riigi rahakoti paksusest: kui raha ei ole, siis ei saa seda kulutada.

Võib küll vastu väita, et eelarve koostamisel on valitsus eesotsas rahandusministeeriumiga faasinihkes.

Kui sügisel oleksid Mart Opmann ja Mart Siimann pidanud mõtlema 1999. aasta eelarve mahu kokkutõmbamisele, tegid nad kõik endast oleneva, et eelarvet paisutada. Nüüd, kui prognoositakse majanduse elavnemist, näevad Mart Laar ning Siim Kallas vaeva säästueelarvega. Selle asemel emiteerigu riik võlakirju ja katku eelarveauk laenuraha abil ehk parandagu rahajuhtimist.

Ehitusfirmadel on õigus, et negatiivne lisaeelarve põhjustab ehitusturul pankrotilaine ja suurendab tööpuudust. Ehitusega on seotud näiteks rohkem inimesi kui põllumajandusega, mis seni on olnud riigi erilise tähelepanu all. Selle asemel, et kärpida investeeringutele minevaid summasid, tuleb vähendada hoopis dotatsioone, mis ei ole taastootvad. Jätkates investeerimist esialgu kavandatud mahus, suurendab riik maksulaekumisi, sest raha tuleb ehitusfirmade kaudu tagasi käibesse ja kardetud ehitusfirmade pankrotilainet ei tule ning tööhõive selles sektoris ei vähene.

Eespool toodud argumentatsioonil, mis ei ühti Äripäeva seisukohaga, on oma tõetera sees. Toimetus on aga veendunud, et riik ei saa võtta endale riski, et majanduses on mõõn ületatud ja teisel poolaastal tuleb kiire areng. Sellise riski peavad võtma ikkagi ehitusfirmade omanikud ise.

Riigilt ei saa nõuda, et ta hoiaks ehitusturgu kuni majanduse elavnemiseni oma investeeringutega üleval.

Mis juhtub siis, kui loodetud majanduse elavnemist ei tule? Siis peab riik tõstma makse, see vähendab välisinvesteeringuid, mis omakorda kergitab laenuintresse ja pidurdab majanduse arengut.

Välisinvesteeringute osas on oluline rahvusvahelise valuutafondi (IMF) hinnang Eestile. IMF soovitab eelarvet kärpida ja kui me selle soovitusega ei arvesta, siis väheneb välismaailma usaldus Eesti vastu. Ettevõtjale toob see kaasa laenuraha kallinemise ja lööb nõrgemate ehitusfirmade kõrval ka tugevamaid, keda riigitellimuste vähenemine veel pankrotti ei aja.

Hetkel kuum