• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,85%39 644,71
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,58
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,85%39 644,71
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,58
  • 12.05.99, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ehitusturu päästmine riigile liiga riskantne

Riigieelarve vähendamine on tekitanud diskussiooni, kas lisaeelarves on õige kärpida investeeringuid, mis vähendavad ehitusturu mahtu umbes 400 miljonit krooni.
Äripäeva arvates ei pea riik lähtuma investeeringuid tehes ühe majandussektori -- praegu siis ehitusturu -- konjunktuurist.
Riigieelarve kärped peavad sõltuma riigi rahakoti paksusest: kui raha ei ole, siis ei saa seda kulutada.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Võib küll vastu väita, et eelarve koostamisel on valitsus eesotsas rahandusministeeriumiga faasinihkes.
Kui sügisel oleksid Mart Opmann ja Mart Siimann pidanud mõtlema 1999. aasta eelarve mahu kokkutõmbamisele, tegid nad kõik endast oleneva, et eelarvet paisutada. Nüüd, kui prognoositakse majanduse elavnemist, näevad Mart Laar ning Siim Kallas vaeva säästueelarvega. Selle asemel emiteerigu riik võlakirju ja katku eelarveauk laenuraha abil ehk parandagu rahajuhtimist.
Ehitusfirmadel on õigus, et negatiivne lisaeelarve põhjustab ehitusturul pankrotilaine ja suurendab tööpuudust. Ehitusega on seotud näiteks rohkem inimesi kui põllumajandusega, mis seni on olnud riigi erilise tähelepanu all. Selle asemel, et kärpida investeeringutele minevaid summasid, tuleb vähendada hoopis dotatsioone, mis ei ole taastootvad. Jätkates investeerimist esialgu kavandatud mahus, suurendab riik maksulaekumisi, sest raha tuleb ehitusfirmade kaudu tagasi käibesse ja kardetud ehitusfirmade pankrotilainet ei tule ning tööhõive selles sektoris ei vähene.
Eespool toodud argumentatsioonil, mis ei ühti Äripäeva seisukohaga, on oma tõetera sees. Toimetus on aga veendunud, et riik ei saa võtta endale riski, et majanduses on mõõn ületatud ja teisel poolaastal tuleb kiire areng. Sellise riski peavad võtma ikkagi ehitusfirmade omanikud ise.
Riigilt ei saa nõuda, et ta hoiaks ehitusturgu kuni majanduse elavnemiseni oma investeeringutega üleval.
Mis juhtub siis, kui loodetud majanduse elavnemist ei tule? Siis peab riik tõstma makse, see vähendab välisinvesteeringuid, mis omakorda kergitab laenuintresse ja pidurdab majanduse arengut.
Välisinvesteeringute osas on oluline rahvusvahelise valuutafondi (IMF) hinnang Eestile. IMF soovitab eelarvet kärpida ja kui me selle soovitusega ei arvesta, siis väheneb välismaailma usaldus Eesti vastu. Ettevõtjale toob see kaasa laenuraha kallinemise ja lööb nõrgemate ehitusfirmade kõrval ka tugevamaid, keda riigitellimuste vähenemine veel pankrotti ei aja.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele