Tormiline mobiilside

Eesti mobiilside ajalugu algas 1991. aastal, kui Eesti Telekom, Soome Tele ja Rootsi Telia asutasid ühisettevõtte Eesti Mobiiltelefon (EMT). Esimesel tegutsemisaastal liitus EMTga 155 jõukat inimest, praegu on kolme operaatoriga liitunud kokku üle 284 000 mobiilside kliendi.

Mobiiltelefonide arvult saja elaniku kohta asub Eesti 19. kohal Euroopas, olles peaaegu samal tasemel Prantsusmaa, Hispaania, Belgia ja Saksamaaga ning edestades kõiki Ida-Euroopa riike.

Sel kevadel ametist lahkunud EMT juht Tõnu Tee, kes tuli mobiilsideärisse 1992. aastal, räägib, et tema tööle asudes ei osanud keegi ennustada, et mobiilside areneb Eestis nii kiiresti. «Kasv on olnud planeeritust kiirem,» lausub Tee. «Kui Soome eeskuju on ees, siis psühholoogiliselt võetakse uut kiiremini vastu, sest Soome mentaliteet on meile lähedane.»

Eesti mobiilside areng lähemas tulevikus sõltub sellest, kuidas majandus ja inimesed arenevad. Kui soomlasel tekib küsimus, kas osta mobiil või mitte, on see psühholoogiline probleem, aga meil on telefoni ost veel rahaline probleem, kõneleb Tee.

Soome läheb eest ära -- kui meil kasvab mobiiltelefonide kasutajate arv 5 protsenti, siis neil 10. «Tempo on sellel kiirem, kes on rohkem arenenud,» lausub Tee. «Soome liigub meist kiiremini, meie liigume Kesk- ja Ida-Euroopast kiiremini.»

«Endise idabloki riigi kohta on Eesti mobiilside areng teinud tõesti uskumatu hüppe ja usun, et areng kiireneb veel,» ütleb arvutitootja Pennu Computers Technology (PCT) juhataja Arho Anttila. Ta lisab, et kiire mobiilside kasutajate arvu kasv on majanduskasvu, kultuurirevolutsiooni ja dünaamilise ühiskonna tunnus.

«Eesti on Põhjamaadele lähedane nii majanduslikult kui kultuuriliselt,» sõnab Anttila. «Siin ei kardeta uusi asju, inimesed on vastuvõtlikud.»

Arho Anttila on päris Salost, kus asub Nokia peakontor. Esimese mobiiltelefoni sai ta 1990. aastal. «Tol ajal oli see kõige väiksem mudel, mis turul pakuti,» meenutab Anttila. «Kaalus umbes 800 grammi.» Ta nendib, et Eesti ja Soome on mobiilside kvaliteedi poolest ühel tasemel.

Soomes on praegu 62 mobiiltelefoni saja elaniku kohta ning see on parim tulemus maailmas. «Vahemaad on meil suuremad, inimesed on tehnikahuvilised ja liikuvad,» põhjendab Anttila mobiilide populaarsust Soomes. Näiteks Soome ja Saksamaa on samal majandustasemel, aga Saksamaal on mobiiltelefonide kasutajate suhe rahvaarvu peaaegu sama kui Eestis, räägib Anttila.

ASi Anttila tegevdirektor Tauno Tuula oli üks neist 155 esimesest kliendist, kes 1991. aastal EMTga liitusid. «Mobiiltelefoni ostsin äriga seoses 2500 Soome marga eest,» räägib Tuula oma esimesest mobiiltelefonist. «Uhke kohver oli.» Praegu eelistab Tuula telefoni Nokia 6110.

Kui varem mobiiliga peamiselt uhkustati -- panid lauale mobiili ja olidki kõva mees, siis nüüd on see muutunud eksklusiivasjast tarbeesemeks.

Tõnu Tee sõnab, et mobiilside on infrastruktuuri osa ning välisinvestorid tulevad Eestisse muu hulgas sellepärast, et siinne infrastruktuur on Euroopa tasemel.

Eestis on palgad kaheksa aastaga tõusnud, telefoniaparaatide hinnad aga langenud. «Aparaate püütakse müüa nii kallilt kui võimalik, aga konkurents sunnib hindu langetama,» lausub Tee.

Maailma väikseim GSM-mobiiltelefon on praegu 83 grammi kaaluv Motorola v3688. Motorola oli see, kes 1984. aastal tõi maailma turule esimese kaasaskantava mobiiltelefoni. Demonsteerides neid kahe-kolmekiloseid vanu mobiiltelefone, meenutab ASi Esmofon hulgimüügi ärijuht Hans Paljoma, et nendega oli võimalik edukalt piraatkõnesid teha.

«Inimene rääkis 20 000 krooni eest ja maksis 200kroonist arvet,» seletab Paljoma. Neid mobiilside pioneere saab praegugi kasutada EMTs paketiga «Helista mulle». «Nad on head vastuvõtjad, võib näiteks suvilasse viia,» ütleb Paljoma.

Tallinna linna volikogu rahandusnõunik Heido Vitsur nendib, et mobiilside areng õõnestab traditsioonilise telefoni monopoli. «Mobiilside tõi konkurentsi sinna, kus seda enne ei olnud,» lausub Vitsur. «See on tervitatav.»

Eesti Telefon ei suuda hoolimata oma võrgu pidevast laiendamisest nõudlust rahuldada. Isegi Tallinnas on perekondi, kes ootavad Eesti Telefoni järjekorras oma personaalset korteritelefoni 10--15 aastat. Mobiiltelefoni saab aga osta ja operaatoriga liituda 10--15 minutiga ja aparaadid ei pruugi olla tavalisest lauatelefonist kallimad.

«Mobiilside võimaldab muuta tööstiili, -korraldust, kiirust ja see on asja positiivne külg,» räägib Heido Vitsur. Negatiivne on see, et kui kiire elustiiliga inimene ei oska telefoni õiges kohas välja lülitada, siis kaotab ta võimaluse puhata ja lõõgastuda, tekib stress, kirjeldab Vitsur.

Tõnu Tee sõnul on üks Eesti mobiilside edu põhjusi see, et siin on kolm operaatorit. «On kuldne reegel, et konkurents stimuleerib turgu ja Q oma agressiivse reklaamikampaaniaga stimuleerib turgu,» lausub Tee.

Iga operaatori reklaam mõjutab turgu tervikuna, sest inimene hakkab mõtlema, et tal on mobiiltelefoni vaja. Mobiilside operaatorid püüavad reklaamiga tekitada nõudlust mobiili järele. Varsti tekib ühiskonnas selline olukord, kus sa oled teistsugune, kui sul mobiili ei ole, ning see piirab su suhtlemisvõimalusi, prognoosib Tee.

Mullu müüdi Eestis 60 000 uut mobiiltelefoni, neist kolmandiku müüs Esmofon. Kõige populaarsemad mobiilid on praegu Nokia 6110 ja 5110, Ericssoni telefonidest GH 688, S868 ja T18. «Uute Ericssoni telefonide T18 puhul ületab nõudlus pakkumist,» täpsustab Paljoma.

«Telefonid ei saa aga minna lõputult väiksemaks,» ütleb Paljoma. «Kõneaeg ja ooteaeg lähevad pikemaks, akud kergemaks või korpusest saab aku, tulevad multimeedia mobiiltelefonid,» ennustab Paljoma.

Hetkel kuum