Tormiline mobiilside

Eesti mobiilside areng lähemas tulevikus sõltub sellest, kuidas majandus ja inimesed arenevad. Kui soomlasel tekib küsimus, kas osta mobiil või mitte, on see psühholoogiline probleem, aga meil on telefoni ost veel rahaline probleem, kõneleb Tee.

Soome läheb eest ära -- kui meil kasvab mobiiltelefonide kasutajate arv 5 protsenti, siis neil 10. «Tempo on sellel kiirem, kes on rohkem arenenud,» lausub Tee. «Soome liigub meist kiiremini, meie liigume Kesk- ja Ida-Euroopast kiiremini.»

«Endise idabloki riigi kohta on Eesti mobiilside areng teinud tõesti uskumatu hüppe ja usun, et areng kiireneb veel,» ütleb arvutitootja Pennu Computers Technology (PCT) juhataja Arho Anttila. Ta lisab, et kiire mobiilside kasutajate arvu kasv on majanduskasvu, kultuurirevolutsiooni ja dünaamilise ühiskonna tunnus.

«Eesti on Põhjamaadele lähedane nii majanduslikult kui kultuuriliselt,» sõnab Anttila. «Siin ei kardeta uusi asju, inimesed on vastuvõtlikud.»

Arho Anttila on päris Salost, kus asub Nokia peakontor. Esimese mobiiltelefoni sai ta 1990. aastal. «Tol ajal oli see kõige väiksem mudel, mis turul pakuti,» meenutab Anttila. «Kaalus umbes 800 grammi.» Ta nendib, et Eesti ja Soome on mobiilside kvaliteedi poolest ühel tasemel.

Soomes on praegu 62 mobiiltelefoni saja elaniku kohta ning see on parim tulemus maailmas. «Vahemaad on meil suuremad, inimesed on tehnikahuvilised ja liikuvad,» põhjendab Anttila mobiilide populaarsust Soomes. Näiteks Soome ja Saksamaa on samal majandustasemel, aga Saksamaal on mobiiltelefonide kasutajate suhe rahvaarvu peaaegu sama kui Eestis, räägib Anttila.

ASi Anttila tegevdirektor Tauno Tuula oli üks neist 155 esimesest kliendist, kes 1991. aastal EMTga liitusid. «Mobiiltelefoni ostsin äriga seoses 2500 Soome marga eest,» räägib Tuula oma esimesest mobiiltelefonist. «Uhke kohver oli.» Praegu eelistab Tuula telefoni Nokia 6110.

Kui varem mobiiliga peamiselt uhkustati -- panid lauale mobiili ja olidki kõva mees, siis nüüd on see muutunud eksklusiivasjast tarbeesemeks.