• OMX Baltic−0,18%293,76
  • OMX Riga−0,03%916,06
  • OMX Tallinn−0,71%1 964,19
  • OMX Vilnius0,00%1 233,86
  • S&P 500−0,13%6 606,76
  • DOW 30−0,27%45 757,9
  • Nasdaq −0,07%22 333,96
  • FTSE 100−0,88%9 195,66
  • Nikkei 2250,3%44 902,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,78
  • OMX Baltic−0,18%293,76
  • OMX Riga−0,03%916,06
  • OMX Tallinn−0,71%1 964,19
  • OMX Vilnius0,00%1 233,86
  • S&P 500−0,13%6 606,76
  • DOW 30−0,27%45 757,9
  • Nasdaq −0,07%22 333,96
  • FTSE 100−0,88%9 195,66
  • Nikkei 2250,3%44 902,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,78
  • 27.05.99, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eurokett annab järele

Euro kurss jätkas eile hoogsat langust, kukkudes kell 14.40 (Eesti aja järgi) allapoole 30. aprillil saavutatud ajaloo madalaimat (1,0537 dollarit) ning täpselt kaks tundi hiljem ka allapoole 1,0500 dollari taset. Pool tundi hiljem langes euro koguni 1,0475 dollarini, mis teeb dollari kursiks 14,9371 krooni. Ühisraha järsu languse peamiseks põhjuseks oli investorite usk rahaliidu liikmesriikide võimesse pidada kinni Maastrichti lepingus sätestatud rangest fiskaalpoliitikast.
Esimese õmblusena hakkas kärisema Itaalia eelarvedefitsiit. Kui varem oli Itaalia seadnud 1999. aasta eelarvedefitsiidiks 2,0 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, siis eile nentisid Euroopa Liidu rahandusministrid, et see võib kasvada 2,4 protsendini. Kuigi Maastrichti lepinguga on sätestatud eelarvedefitsiidi ülempiiriks 3,0 protsenti, näitab Itaalia juhtum, et range fiskaalpoliitika hoidmisel eurotsoonis võib tekkida probleeme. Selle üle, et keti nõrgim lüli on Itaalia, pole samuti põhjust imestada. Veidi üle aasta tagasi oli Itaalia üks potentsiaalsetest riikidest, kelle vastavus Maastrichti lepingu kriteeriumidele oli küsimärgi all ning eelarvedefitsiit suudeti viia normi piiridesse kunstlikult.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele