- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Demio kiskus kummid kriunuma
Vaatamata 1,32-liitrisele mootorile osutus Mazda Demio särtsakaks sõiduriistaks.
Rehvide kriunatades startis Demio mitugi korda, enne kui tasasemate minejatega harjunu parajalt gaasi andma hakkas. Üllatavalt edasipüüdlik oli auto ka sel juhul, kui neli sõitjat teda raskemaks istusid.
Ühelt poolt andsid rattakiunutamisele oma panuse Demio GLX-variandi 73 hobujõudu, teisalt on auto kitsaid, 13tolliseid rehve küllaltki kerge kohapeal ringi käima lasta.
Kiirust kogus auto kenasti, tehnilistes andmetes lubatud 13,2 sekundit nullist sajani jäi vaid napilt saavutamata. Suurima kiiruse, 158 km/h, proovimine jäi Eestis kehtivate liikluseeskirjade tõttu ära. Väiksematel kiirustel tundus aga, et auto jõud kustub kusagil 140kilomeetrise tunnikiiruse juures.
Kütusekulutajana pole Mazda priiskaja ega ka koonerdaja. Keskmiselt kulutab ta sajale kilomeetrile 7,3 liitrit bensiini, linnasõidul 9,3 liitrit.
Üllatavalt kitsad rehvid ei tähenda, et auto hästi teed ei tunnetaks. Ka kruusateel pidas Demio end hästi üleval ning lubas 80kilomeetrisel tunnikiirusel isegi järsult pidurdada.
Tõsi, veidi ettevaatlik pidi siiski olema, sest autol puudus ABS-süsteem.
Vaatamata tagasihoidlikele välismõõtmetele on Mazda Demio vägagi ruumikas. Veidi maasturit meenutav kere on võimaldanud katuse tõsta nii kõrgele, et kahemeetrinegi mees võiks rooli taha istuda. Autosse istumise ja väljumise teeb lihtsamaks see, et iste on paigutatud küllalt kõrgele.
Ebameeldiv üllatus võib pikka kasvu juhti tabada rooli taga. Ka lühemal mehel tekkis mure parema jala paigutamisega gaasipedaalile nii, et süütevõti püksipõlve läikima ei hõõruks.
Tagapingil võib ennast tunda isegi mugavamalt kui mitte kõige õnnestunumal esiistmel. Kolmekesi kõrvuti istuda on seal küll veidi liiast, see variant võib kõne alla tulla laste või lühemate sõitude puhul. Mõnusaks teeb taga istumise seljatoe kalde reguleerimise võimalus.
3,8meetrise auto kohta on suudetud luua mahukas pakiruum. Vajaduse korral saab seda tagaistme kokkulükkamisega veel poole suuremaks teha. Küll häirib suuremate pakkide laadimist auto kõrge tagumine serv.
Hetkel kuum
Pakiruumile lisab paindlikkust võimalus tagaistme seljatuge poole kaupa liigutada. Olulisi ümberkorraldusi ei nõua ka auto muutmine kahe inimese magamistoaks.
Mazda Demio jääb oma värske välimusega tänaval küll silma, aga mitte kõiges meeldivast küljest. Disainerid on auto otsekui kahest osast kokku pannud, suutmata luua tervikut. See saavutataks, kui auto nina kas veidi kõrgemaks või pikemaks muuta.
Demio põhivarustusse kuuluvad juhi turvapadi, immobilaiser, kesklukk, armatuuri valgustuse reostaat ning palju muud kallimate autode puhul elementaarset.
Samas on auto hind ehk veidi kõrgem sellest, mis ka tagasihoidlikuma rahakotiga autoostjal kauplusse tulla lubaks. Mazda Demio GL maksab 149 900 krooni, veidi võimsam ja mehisem GLX 10 000 krooni rohkem.
Esimesed Demiod on Eestimaal juba müüdud. Edasine ostuhuviliste ring võiks olla lai, ulatudes mahukat pakiruumi hindavast sõitjast vähem kui 200 000kroonisest autost huvituva väiksema perekonnani.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele