• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Leedu liti devalveerimiseks ei ole põhjust

    Leedu tootjad suudavad Balti riikides edukalt konkureerida. Kulude tase on väike ning seda konkurentsivõimelisem ollakse Euroopa Liidus. Miks on vaja devalveerida, kui eksport Euroopa Liidu riikidesse kasvas esimeses kvartalis 7 protsenti? Devalveerimine ei tooks mingil juhul ekspordi hüppelist kasvu ELi, milles Leedu näeb edaspidi oma peamist turgu.
    Tõsi on, et eksport Venemaale ja SRÜ riikidesse varises sügisel kokku. Kui aga Venemaa keskpank viis sisse valuutapiirangud ja hakkas sooritama rubla tugioste, stabiliseerus rubla 20--24 rubla tasemel dollarist ning kohe oli märgata ka Leedu ekspordi suurenemist.
    Valuutakursi muutmiseks oleks põhjust, kui Leedu näekski oma peamist eksporditurgu just Venemaas ning sooviks end seal konkurentsivõimeliseks teha. Sellisel juhul peaks aga devalveerimine olema palju suurem kui 15--20 protsenti, mida analüütikud praegu dollari viimase aja kursitõusu elimineerimiseks on pakkunud.
    Siis puhkeks paanika, investorite usaldus lööks kõikuma, intressid hüppaksid üles ning majanduse kiirest jaluletõusust ei saaks juttugi olla.
    Investorid jälgivad tähelepanelikult Leedu poliitilist elu, sest valuutakomitee süsteemi puhul on vahetuskursi fikseerimine puhtalt poliitiline küsimus.
    Arvan, et spekulatsioonid on liikvele läinud Leedu keskpanga ja eelmise rahandusministri lahkarvamustest ajahetke valiku üle, millal litt dollarist lahti siduda ning fikseerida uus kurss eurost ja dollarist koosneva valuutakorvi suhtes.
    Leedu uus rahandusminister on öelnud, et valuutapoliitikat ei muudeta enne 1999. aasta lõppu. See on tark samm, arvestades dollari praegust tugevust ja euro nõrkust. Kui litt ümber siduda dollari praeguse taseme pealt, oleks uus kurss suhteliselt ebasoodus.
    Ebakindlus liti võimaliku devalveerimise ümber kasvab tõenäoliselt sedamööda, mida lähemale jõuavad valimised. Tähtis on, et poliitikud ei annaks kiusatusele järele, kui nii kodu- kui välismaised organisatsioonid eelkõige oma huvide eest kõnelevad, vaid ise olukorda põhjalikult analüüsiksid.
    Ka näitavad senised kogemused, et minimaalne devalveerimine investoreid tavaliselt ei rahulda. Devalveerimisootused jäävad püsima ning see on väga ohtlik.
    Autor: Ando Muldre
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Neeme Korv: kui läheks antiutoopia asemel hoopis ... restorani
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Balti börsid lõpetasid nädala tugeva käibe- ja tõusupäevaga
Balti börsiindeks Baltic Benchmark sulgus eilsega võrreldes 1,17% kõrgemal ja ka põhinimekirja käive ületas Enefit Greeni abiga kaks korda keskmist.
Balti börsiindeks Baltic Benchmark sulgus eilsega võrreldes 1,17% kõrgemal ja ka põhinimekirja käive ületas Enefit Greeni abiga kaks korda keskmist.
Euroopa liidrid soovivad Poola küsimuse jätta komisjonile lahendada
Kuigi pea kõik Euroopa Liidu tippkohtumisele kogunenud liikmesriikide valitsusjuhid avaldasid muret Poolas õigussüsteemi sõltumatuse pärast, siis ei soovi enamik ELi liidritest leida lahendust tippkohtumise laua taga, vaid leiavad, et tüli peaks lahendama Ursula von der Leyeni juhitav Euroopa Komisjon.
Kuigi pea kõik Euroopa Liidu tippkohtumisele kogunenud liikmesriikide valitsusjuhid avaldasid muret Poolas õigussüsteemi sõltumatuse pärast, siis ei soovi enamik ELi liidritest leida lahendust tippkohtumise laua taga, vaid leiavad, et tüli peaks lahendama Ursula von der Leyeni juhitav Euroopa Komisjon.
Soome mõjukas majandusjuht sai maksuparadiisi tulu varjamise eest aasta tingimisi
Soome esimese astme kohtus mõistis aastase tingimisi vanglakaristuse laevafirma Finnlinesi endisele tegevjuhile ja Nokia Matkapuhelimet endisele juhile Antti Lagerroosile ulatusliku maksupettuse eest.
Soome esimese astme kohtus mõistis aastase tingimisi vanglakaristuse laevafirma Finnlinesi endisele tegevjuhile ja Nokia Matkapuhelimet endisele juhile Antti Lagerroosile ulatusliku maksupettuse eest.