Põhjala dimensiooni nimetuse all tuntuks saanud projekti eesmärk on suurendada Venemaa, Balti riikide ja Euroopa Liidu koostööd Läänemere regioonis ning anda eelkõige Venemaa loodeosale võimalus Balti riikide kiirest arengust osa ja kasu saada.

Seni ei ole paljud Vene poliitikud veel adunud kõiki neid võimalusi, mida pakub Venemaale Balti riikide muutumine dünaamiliseks kaubandus- ja investeerimiskeskuseks. Rohkem on taga leinatud regiooni väljumist Venemaa kontrolli alt.

Esimesteks sammudeks on kaasata Peterburi, Leningradi oblast ning Kaliningrad Via Baltica magistraaltee projekti ning Balti riikide ühise elektri- ja gaasivõrgu loomisesse. Viimane võimaldab nii olemasolevate võimsuste ratsionaalsemat kasutust kui avardab Venemaa, Eesti ja Leedu võimalusi elektrienergia ekspordi suurendamiseks.

Via Baltica projekt näeb ette olemasolevate maanteede renoveerimise ning uude teede ja sildade ehitamise kogu regioonis Helsingist Varssavini.

Ka Läänemeremaade Nõukogu üks peamisi eesmärke on kaasata Venemaa aktiivse liikmena ühenduse tegevusse ning siluda suhted Eesti, Läti ja Leeduga. Jaanuaris oli nõukogu istungil Riias kõrgetasemeline Venemaa delegatsioon eesotsas tollase peaministri Viktor T?ernomõrdiniga. Delegatsiooni kuulus teiste hulgas praegune peaminister Sergei Stepa?in.

Toetust koostöö arendamisele nii Läänemere kui Barentsi mere piirkonnas avaldas Venemaa valitsusjuhiks olles ka Jevgeni Primakov. Barentsi meres teevad ümbritsevatele riikidele enim muret meres roostetavad Venemaa tuumaallveelaevad.

Juulist ELi eesistujariigiks saav Soome tahab majanduslike ja julgeolekualaste suhete arendamise Venemaaga tõsta bloki poliitilise päevakorra etteotsa.

Nagu teada, on Soomel Läänemere-äärsetest arenenud tööstusriikidest headest suhetest Venemaaga kõige rohkem võita. Ja ka kaotada, sest Soome majandus sõltub palju kaubandussuhetest Venemaa ja Balti riikidega. 1999. a esimeses kvartalis kahanes Soome tarbekaupade eksport Vene kriisi tõttu 12 protsenti.

Siiski ei ole Soome enam Vene majandus?okkidest sedavõrd haavatav kui veel kümmekond aastat tagasi. Läinud aasta 4% majanduskasv aeglustub küll tänavu 3 protsendile, kuid saab tuleval aastal uut hoogu ning on jätkuvalt kiirem ELi keskmisest.

Põhjala dimensiooni kaudu tahab Soome suurendada ELi, Venemaa ja Balti riikide koostööd ning eraldusjooned kõrvaldada. Seda on lihtsam deklareerida, kui teha, sest projekt pole mitte kõigis riikides positiivset vastuvõttu leidnud. Läti ja Leedu poliitikud näevad selles hoopis Soome katset saada osa energeetikaprojekte (Põhjala gaasivõrk, Balti elektrivõrgud) oma kontrolli alla. Soome on need süüdistused tagasi lükanud.

Autor: ÄP