Tööinspektorid saadavad ettevõtjad sundõppele

«Tahaks näha Tallinna ärimeest, kes raiskab kolm päeva ametnike mula peale,» sõnab Laidla, kuuldes, et kohustuslikud tööohutuse kursused vältavad kolm päeva. Tööinspektsiooni nõutavate kursuste osavõtutasu on 1000--1400 krooni.

ASi Harju Ehitus juhatuse esimees Aare Neudorf ütleb, et nende firmas läbis tööohutuse kursused aasta tagasi kaks meest, tema ise ja firma nõukogu esimees Märt Luuk.

«Vene ajal tehti selliseid kursusi kord aastas, meie endiste EKE töötajatena oleme sellega harjunud,» räägib Neudorf.

Neudorf arvab, et tööohutuse kursustel on praktiline väärtus olemas. «Praegu kehtivad uute seaduste kõrval ka paljud nõukogudeaegsed seadused, selles mõttes on see kursus kindlasti kasulik,» lausub ta.

Tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja Eino Rohtmets ütleb, et rohkem kui poolte äriühingute juhid pole kohustuslikul koolitusel käinud. Inspektsiooni järelevalve osakonna peaspetsialist Arvo Rääk leiab, et koolitusel käia on märksa ökonoomsem kui pidevalt kõrvalehiilimise eest trahve maksta.

Kui üks ettevõtte tippjuhtkonnast pole tööohutusealast koolitust läbinud, peab ta isiklikult maksma kuni 4100 krooni trahvi. Kui kohus leiab, et seetõttu on juhtunud tööõnnetus, avarii või tekkis töötajal kutsehaigus, on trahv kuni 8200 krooni. Seaduse kohaselt ei tohi tippjuhid haldustrahve oma firma arvel maksta.

Rääk ütleb, et riigikogus teisel lugemisel olevas töötervishoiu ja -ohutuse seaduse eelnõus on koolitust mitteläbinutele õnnetuse korral ette nähtud ka juriidilise isiku kuni 250 000 krooni suurune rahatrahv.

Tööohutusealast koolitust tohivad anda vaid haridusministeeriumilt loa saanud firmad. Koolitusloaga OÜ Õpimaja tööohutuse kursuse juhendaja Helle Priksi sõnul on nädala alguses algavale kursusele registreerunud umbes kakskümmend juhti. Kursusi korraldatakse kord kuus.