Kas liitumine WTOga mõjutab ebasoodsalt põllumajandust?

Enne, kui pole tehtud majanduslikke arvutusi, on raske öelda, kas liitumine WTOga on Eestile kasulik või mitte, küll on tänaseks selge, et põllumajandusele pole WTO leping soodne. Mis puudutab tööstust, siis on ühinemine meile kasulik, riik saab sellelt täiendavat tulu ja põllumajandussektor selle võrra kaotab, aga siis oleks tarvis see kaotus kompenseerida. Siis võiks lepingu vabalt vastu võtta -- mina ei ole lepingu vastu, aga meil on piisavalt kogemusi, kuidas oleme kirjutanud tormakalt alla lepinguid, mis pärast põhjustavad majanduses muutusi ja küllaltki pingelise olukorra ühiskonnas, nii et seda tuleks vältida.

WTOga kokku lepitud tollilaed näiteks sea- ja linnuliha osas on vaid 10 protsenti. Kui me liitume Euroopa Liiduga, siis on tollilaed WTO suhtes kuskil 35--45 protsenti, siit tekib see vahe 10 protsenti. Eestisse tuleb sealiha Kanadast, selle hind on 7--8 krooni kilo. Kui hinnale lisandub 70--80 senti, ei muuda see meie tootja jaoks oluliselt asja. Läti sai oma tootjatele palju soodsama lepingu.

Eesti majandusele tervikuna on liitumine WTOga hädavajalik. Kui selles liivakastis, mille nimi on ülemaailmne kaubandusorganisatsioon, osalevad kõik vähekegi arvestatavamad riigid, siis oleks Eestil mitte astuda sinna liivakasti, kuhu teda kutsutakse, selge viga. Juba sellepärast, et olles WTOs, pääseme teistega võrdselt liivakastis mängima ja kellelgi ei ole õigust meile liiva silma loopida.