Tallinna linn täidab asfaldiauke veega

Üle kahe aasta ASi Tallinna Vesi erastamisega venitanud linnavolikogu tegi äkk-kannapöörde ja otsustas eilsel erakorralisel istungil kolmandiku pealinna veemonopoli aktsiate müügi ühe hingetõmbega.

Kuigi välkveelahingu tulemus pole Äripäeva meelest parim võimalikest, näitas volikogu eile siiski üles rohkem tervet mõistust, kui tema senine tegevus tõotanuks, ning hoidis ära suurema paha, kinnitades Tallinna Vee erastamisotsuse seda tublisti muutes.

Otsus ei sätesta müügikõneluste tähtaega, eelnõu järgi tulnuks pakkumiste tulemused teatada volikogule juba 12. augustiks. Kuu ajaga on raske müüa 330 000 krooni maksvat korteritki, rääkimata investori leidmisest 330-miljonise algväärtusega osale linna veemonopolist. Kiire erastamine pole iseenesest paha, mida kinnitab Telekomi näide, kuid selleks poleks volikogu saanud valida halvimat hetke kui praegu, kui arvestada lähenevaid kohalikke valimisi ning seda, et juulis-augustis tavatsevad Euroopa investorid puhata.

Läbi läks Reformierakonna fraktsiooni juhi Rein Voogi ettepanek, mis lubab viie praeguseks strateegilise osaluse vastu huvi üles näidanud välisfirma kõrval pakkumises osaleda teistelgi veefirmadel.

Muudatused teevad erastamise läbipaistvamaks ja võtavad vee erastamisvastaste veskilt -- Tallinna Vee endised juhid väitsid, et ostja on juba ette ära otsustatud.

Tallinna Vee erastamine on lõpuks käima lükatud, Tallinn vajab raha ja selle saamiseks on linnal üks väheseid võimalusi müüa oma vara. Äripäev ei ole aga rahul linnajuhtide põhjendustega, miks seda just nüüd tehti.

Volikogu esimees Edgar Savisaar, senine erastamise ägedaim vastane, loodab erastamisest abi oma suurejoonelisele vee hinna alandamise kavale. Tarbija rõõm on ennatlik, hinnaalandamise maksab ta kaudselt ikka kinni -- sellest tuleneva kahju, umbes 40 miljonit, lubas linn tuleva aasta eelarvest firmale hüvitada.

Linnavalitsus tahab leevendada linna laenukoormust. Erastamisotsuse eelnõu seletuskirjas tunnistab ta oma senise laenupoliitika valeks ja märgib, et sellise poliitika jätkudes kulub enamik linna kapitalieelarve tuludest laenude kustutamiseks ja investeerimiseks jääb raha väheks. Meenutagem, et volikogu kiitis äsja heaks uue, 130miljonise laenu. Väidetavalt on seegi summa juba kulutatud pealinna tänavate lappimiseks.

Linnavõimude praegust tegevust võib käsitleda kui asfaldiaukude täitmist veega -- linn müüb jupi ühest oma ettevõttest, et täita teise rahakotti. Ja kui tuleval aastal ähvardab taas linnaeelarvesse auk tulla, müüb linn kiirustades järgmise jupi Tallinna Veest. Nii ei ole mõeldav firma normaalne töö ja veel vähem selle tegevuse arendamine. Sellise olukorra välistab ettevõtte erastamine tervikuna avalikul enampakkumisel.