«Hagi on praegu ettevalmistamisel,» ütles pankrotihaldur Urmas Tross. «Raha tuleb tal kindlasti tagasi maksta, see on ju saadud võlausaldajate arvel.» Tross kavatseb kohtule esitatavas hagis nõuda ka Rubeni varade arestimist.

2,5miljonilise laenu ja intresside ning viiviste tagasimaksmist nõudvatele kirjadele on Ruben Trossi sõnul vastanud eitavalt.

Tross ei osanud kommenteerida, kuidas võis ERA Pank anda suure laenu majandusministeeriumi asekantslerina tagasihoidlikku riigiametniku palka saanud Rubenile.

«Mina küll ei julgeks Rubenit kohtus kaitsta,» ütles eile üks Eesti tippadvokaat.

Laenu kustutamise otsus on ilmselt ebaseaduslik juba seetõttu, et selliseid otsuseid saab teha panga juhatus, aga mitte aktsionäride koosolek, märkis advokaat.

ERA Panga aktsionäride üldkoosolek Andres Bergmanni isikus otsustas koosoleku protokolli järgi vabastada Rubeni nii 1997. aasta jaanuaris võetud laenu kui ka intresside ja viiviste tagasimaksmisest vahetult enne ERA Panga raskustesse sattumist ning umbes kuu enne panga moratooriumi alla minekut. Laenu kustutamise ainus kirjalik tingimus oli, et pangale kuulunud kindlustusfirma Polaris-Vara juhatuse esimees Ruben ei tohi kuni 1999. aasta 1. märtsini rikkuda töölepingut panga ees. Kinnitamata andmeil kaotas Ruben suurema osa laenusummast börsibuumi ajal aktsiaturul mängides.

1997. aasta lõpus Polarisse tööle asunud Ruben lahkus sealt tänavu aprillis. Pankrotimenetluses Polaris-Vara portfell on üle antud Sampo Kindlustusele.

Puhkusel viibiv teede- ja sideminister Toivo Jürgenson ütles, et teadaoleva informatsiooni põhjal ei ole tal põhjust kahelda tänavu kevadel Tallinna Sadama nõukogu esimeheks saanud Rubeni sobivuses oma ametikohale. Jürgensoni sõnul väitis Ruben, et kustutatud laen on osa tema töötasust Polaris-Vara juhatuse esimehe ametikohal töötamise eest.

«Esmaspäeval puhkuselt naastes tutvun kahtlemata olukorraga põhjalikumalt ja kui ilmneb mingeid asjaolusid, mis viitaksid Tarmo Rubeni ebaeetilisele või ebaseaduslikule tegevusele, annan ka täiendava hinnangu tema sobivusest riigile kuuluva suurettevõtte nõukogu esimehe kohale,» lisas Jürgenson.

«Ma arvan, et Jürgensonil on piisavalt põhjust Rubeni juhtumit uurida,» sõnas teede- ja sideministrit asendav majandusminister Mihkel Pärnoja eile. Pärnoja keeldus avaldamast, kas Ruben sadama nõukogu esimeheks saades märkis oma majandushuvide deklaratsioonis talle ERA Pangast kingitud miljoneid.

Maksuameti pressiesindaja Koit Luus ütles, et laenu kustutamisel tuleb saadud summa pealt tasuda tulumaks. «Kustutatud laen on kahtlemata tulu,» kinnitas ta.

Praegune Tallinna Sadama nõukogu esimees Tarmo Ruben teenis majandusministeeriumi asekantslerina töötamise ajal lisatulu endanimelisest firmast, mille tegevusalade hulgas on ärikonsultatsioonide osutamine ning osalemine uute majandusprojektide väljatöötamisel ja realiseerimisel.

Ruben töötas majandusministeeriumi asekantslerina 1993. aastast kuni 1997. aasta lõpuni, tegeldes riigiettevõtete haldamise osakonna juhina mitme suurfirma erastamisega.

1996. aastal asutas Ruben koos abikaasa Helbega OÜ Tarmo Ruben.

Rubenite kodusel aadressil Kakumäel registreeritud firma teenis 1997. aastal 266 000kroonise käibe juures 110 000 krooni kasumit. Möödunud aastal oli ettevõtte käive Krediidiinfo andmeil 307 000 ja kasum 77 000 krooni.

Tarmo Rubeni mobiiltelefonil vastanud osaühingu kaasomanik Helbe Ruben ei soovinud eile Äripäevale ettevõtte tegevust selgitada. «Ma ei pea teile avaldama informatsiooni oma firma kohta,» ütles ta.

Ehkki riigiametnikud peavad ministrile deklareerima kõik oma majandushuvid, oli Rubeni firma olemasolu endisele majandusministrile Jaak Leimannile üllatus.

Leimann kinnitas, et OÜ Tarmo Ruben tegevusalad on sarnased Rubeni ülesannetele majandusministeeriumis. «See oli umbes sama, mida ta ministeeriumis tegi,» nentis eksminister.

Ruben võis Leimanni hinnangul kasutada oma firma huvides asekantslerina saadud informatsiooni.

«Kahtlemata minu hinnang on kriitiline, nii ei tohi teha,» lausus Leimann. «Tal võis tekkida huvide konflikt.»