25 august 1999

Valitsus kavandab ohtlikku pretsedenti

Isamaaliit ja Reformierakond, kes on varem tuliselt kaitsnud Eesti Panga sõltumatust ja seisnud vastu keskpanga reservide kaasamisele riigi jooksvate kulutuste katteks, üritavad tänavu juba teist korda kätt keskpanga kasumi järele sirutada -- esmalt kevadel säästueelarve tegemisel ja nüüd tuleva aasta eelarve tasakaalu viimiseks.

Äripäev on vastu riigieelarve aukude lappimisele Eesti Panga kasumiga.

Rahandusminister Siim Kallase ja Eesti Panga presidendi Vahur Krafti vahel on olnud juttu võimalusest suunata järgmisel aastal Eesti Panga kasumist 130 miljonit krooni otse riigieelarve tuludesse. Kahju, et just krooni ristiisa Siim Kallas on see, kes lihtsama vastupanu teed tahab minna. Kärpida kulutusi ja eeskätt üldvalitsemiskulusid, nagu soovitasid IMF ja reformistid ise opositsioonis olles eelmisele valitsusliidule, on muidugi hoopis keerulisem ja valulisem kui sirutada käsi sinna, kus raha tundub niisama seisvat.

Ent see tee on libe -- kui pretsedent loodud, küllap leitakse siis põhjendatud olevat võtta keskpangast raha ka järgnevate aastate tarbeks, ettevõtete tulumaksuvabastuse kõrval on võimuliit andnud hulga ilusaid lubadusi -- lapsehooldustasu sisseviimine, kaitsekulutuste suurendamine, mille jaoks rahalist katet pole.

Eesti Pank on seni suutnud vastu seista Eestis levivale mõtteviisile, et keskpank peaks keerulistel aegadel pumpama ettevõtetele raha. Maaerakondlasest riigikogu liige professor Janno Reiljan on Eesti Panga seetõttu suisa egoistiks tembeldanud. Loodetavasti suudab keskpank seda ka edaspidi, kuigi samasuunalist survet avaldab nüüd ka valitsusliit. Jooksvate kulutuste katteks tehtavate ühekordsete rahasüstidega pole võimalik Eesti majandust stabiliseerida ega tekitada püsivat majanduskasvu.

Valitsusliitu julgustab tõik, et lääneilma silmis oleks stabilisatsioonireservi kallale minek eelarvekulude katmise eesmärgil hoopis hullem patt kui see, kui valitsus puudu jääva raha keskpangast võtaks. Enamiku lääneriikide keskpangad ei ole nii sõltumatud kui Eesti Pank. Neis riikides pole aga kasutusel ka valuutakomitee süsteemi ja see seab meie keskpangale teistsugused kohustused ja vastutuse, kui on tema kolleegidel läänes.

Asi pole üksnes krooni ja pangasüsteemi tugevana hoidmises või Eesti Panga sõltumatuses. Kui Eesti Pangal ei oleks tõesti kasumiga midagi teha, lasku võimuliit käia, aga ei ole ju ükski poliitiline jõud seni vaidlustanud Eesti pürgimist Euroopa Liitu ning euro kasutuselevõttu. Üleminekuks eurole peab aga Eesti keskpangal olema raha. Minnes Eesti Panga reservide kallale, seab valitsus kahtluse alla Eesti pääsu euroliitu.

Hetkel kuum