Edu ?vejkide maal

Võõramaalaste äri edeneb teenindussfääris. Aastas külastab T?ehhit üle 60 miljoni turisti, jättes maha umbes 4 miljardit USA dollarit. Praha söögikohad ja suveniiriletid on suures osas jugoslaavlaste, venelaste, türklaste ja ukrainlaste elatusallikad.

T?ehhid ise teenindada ei armasta. Alatest hotellist kuni suure kaubamaja müüjani on kohtlemine kohati lausa ehmatavalt jäme.

«Tere tulemast, head aega, tere tulemast, head aega,» pilab Peter t?ehhide passiivsust nii endiste vägivaldsete võõrvallutajate kui praegu hordidena Prahasse voorivate turistide vastu.

Tüdimusest, sakslastelt päritud kõrkusest või vähesest võõrkeeleoskusest tingituna pole t?ehhid turismiäris veel kullaauku avastanud.

Peter veab t?ehhe iseloomustades paralleeli vahva sõdur ?vejkiga, kellel polnud mõnusaks äraolemiseks palju vaja. Kann õlut, veel parem kaks. Milleks välja minna, kui kodus on hea. Milleks välisinvesteeringud -- need sunnivad vaid kibedamalt tööle.

Kohalike elanike passiivsus annab võimaluse teistele. Bosnia sõjapõrgust läbikäinud mehele pole läbilöömine raske.

«Mis mul kaotada? Elu? Ha-haa,» naerab Peter. Ta jutustab loo, kuidas põgenikelaagris olnud naised-lapsed t?ehhi skinhead'idele kere peale andsid. Peter on 32 aastat vana, kuid näeb välja nagu 45aastane.

Ta on muusik, kes tuli Prahasse T?ehhi rokilembese presidendi Vaclav Haveli kultuurivahetusprogrammi kaudu. Peteri aknast avaneb vaade kohvikule, kus dissidendist kirjanik revolutsiooniplaane pidamas käis.