Ka T?ehhis viibivad välismaalased, nii ärimehed kui diplomaadid, kaebavad esmalt kõrgete sidekulude üle. Võib juhtuda, et uut liini tuleb oodata ligi kaks kuud, samas kui mobiili omanikuks võib saada tunniga, räägib Jouni Lukkari Soome Praha saatkonnast.

Keskmiselt maksavad t?ehhid 20 internetitunni eest 1100 Eesti krooni, kirjutab rahvusvahelise koostöö ja arengu organisatsioon (OECD) oma 1998. aasta detsembrikuu aruandes, hinnates selle taseme Euroopa üheks kõrgemaks.

Lõviosa summast moodustab kõne hind, mis 2000. aasta 1. jaanuarini on kontsessioonilepinguga SPT Telecomi määrata. Niisamuti kui kaugekõnede hinnad.

Kõne Lääne-Euroopasse võib maksta kuni 15 Eesti krooni minut.

See ajendas kohalikke mobiilside operaatoreid turule tooma interneti kaudu juhitud kaugekõned, mille hind on monopoli hinnatasemest kuni poole madalam.

Järgnes T?ehhi sideturu ameti valuline reaktsioon, mis kontsessioonilepingule viidates sellised kõned keelustas. Tänavu suvel saavutatud kohtuvõidu tulemusel said aga kohalikud operaatorid õiguse internetikõnede pakkumist jätkata, sest leiti, et tegemist ei ole siiski kõneteenusega selle tavalises tähenduses. Nii võivad need 13% T?ehhi elanikkonnast, kes enesele mobiili on soetanud, Lääne-Euroopasse, USAsse ja Kanadasse helistada 4,6 krooni eest minutis.

Ka kohalikel internetikasutajatel on õnnestunud monopolilt järeleandmisi saada. Kui SPT Telecom läinud aastal kohalikke kõnetariife tõstis, muutus kogu T?ehhi internet ühel päeval halliks -- kohalikud kasutajad panid oma koduleheküljele tühja halli lehe, protestides nii järjest tõusvate sidekulude vastu.

Nii sõlmiti läinud aastal kokkulepe, kus spetsiaalsele numbrile sisse helistades on interneti kasutamine odavam. Öötundidel, õhtul kella kümnest kuni hommikul kella seitsmeni, saab Internet 99 numbril surfata 9 Eesti krooni eest tunnis.

Tavalise kõneminuti hinnaga maksab tund internetis 35 krooni. Sellele lisandub kuumaks, mis eri internetiteenuste pakkujate juures võib ulatuda 220--440 kroonini. Läinud kuust on turul aga juba ka tasuta internetiühenduse pakkujad.

Erinevalt Eestist ei ole interneti levikul T?ehhis riigi tasandil toetust. Veel paar aastat tagasi väljendas ekspeaminister Vaclav Klaus oma suhtumist lausega «Internet on samasugune mull nagu ökoloogia.»

Mitu valitsusasutust on veel tänaseni võrku ühendamata ning koolid peavad arvutite soetamiseks tuginema peamiselt sponsorite abile. Firmadel seevastu on aga peaaegu kõigil juba vähemalt üks e-maili aadress. Head äri teevad ka internetikohvikud, kus hind võib küll pisut kõrgem olla, kuid ühendus on tavaliselt parem kui koduarvutis.