«Poliitilisel tasandil on oluline topelttollid ükskord ära lõpetada ja tolliläbipääs kahe riigi vahel normaliseerida,» ütles Äripäevale Peterburi kuberner Vladimir Jakovlev, Venemaa ühe mõjukaima valimisliidu koordinaator. «Seadsin Peterburis eesmärgiks majanduse arendamise, kerjustena pole meid kellelegi vaja.»

Jakovlev hindab Venemaa senise välispoliitika läbikukkunuks, sest see pole andnud õigeid sõpru ega liitlasi. Väljapääsu näeb ta endistest liiduvabariikidest ühise vabatahtliku poliitilise- ja majandusruumi loomises.

Majandussuhete soojendamise poolt on ka Leningradi oblasti kuberner Valeri Serdjukov. «Majanduskoostöö lepingu sõlmimine annab ka Venemaa ettevõtjatele võimaluse Eestis normaalseks töötamiseks,» ütles ta. Keskvalitsuse otsust oodates on ta tööle võtnud ametniku, kelle ainus ülesanne on Eestiga äriprojektide koordineerimine.

Jakovlevi sõnul ei läinud majanduslepingud Eestiga duumast läbi, sest venekeelse elanikkonna olukord Eestis ei rahuldanud parlamenti. «Tuleb osata selle maa keelt, kus elad,» ütles ta. « Kuid inimesi keeleoskuse nõudega põlvili suruda pole õige.» Jakovlev avaldas samas tunnustust Eesti poliitikutele, kes on loobunud Venemaale selja keeramisest. «Ära sülita kaevu, kust pead jooma.»

Uuelt riigiduumalt loodab ta väiksemat politiseeritust ja rohkem praktilisi samme. «Paljud tänased duumapoliitikud ei arvesta, et poliitilisi kõnesid on lihtsam pidada, kui seljatagune on tugev, pole muret eelarve ja töötusega,» ütles ta. «Eeskuju peaks võtma Prantsusmaast, kes suhtleb ekskolooniatega probleemideta.»

5 mln elanikuga Peterburi ja 2 mln elanikuga Leningradi oblasti turg on Eesti ettevõtjatele parim lahendus, usub Jakovlev. «Oleme valmis eraldama linna maad Eesti ärikeskuse rajamiseks ja pakkuma tööstusettevõtete ja pankade koostööd,» ütles ta.

Serdjukov näeb Eesti ettevõtjatele perspektiivi investeerimises Leningradi oblastisse põllumajandussaaduste tootmisesse ja töötlemisse. Rubla madala kursi tõttu on praegu kasulikum Venemaal toota kui importida. Veel soovitatakse eestlastel osaleda investeerimisprojektides koos Rootsi ja Soome kapitaliga, loobuda aga naaberriikide vahendusest Eesti toodete müümisel.

Peterburi majanduspoliitika olulisemaid suundi on ettevõtluse maksude kärpimine. Linna kõrge krediidireitingu tõttu kasvasid välisinvesteeringud tänavu esimese 8 kuuga eelmise aasta kogusummaga võrreldes 2,5 korda 47,3 mld kroonini.