Millised arengud toimuvad ehitusturul järgmisel aastal?

Ehitusturu maht jääb järgmisel aastal samale tasemele. Langused ja tõusud ei lähe ehituses muu majandusega täpselt kokku. Et suurt investeerimisotsust teha, peab tellijal olema selge, et tõus tuleb ning maaasjade ajamine ja projekteerimine võtavad oma aja.

Võrreldes selle aastaga väheneb riigi osa tellijate hulgas. Seda kompenseerivad mingil määral riigi kavandatavad teedeehituse projektid.

Kõigil ehitusfirmadel on läinud olukord pingelisemaks ja kui tõusuajal ei olnud kuulda ehitusfirmade pankrotistumisest, siis nüüd on osa firmasid pidanud tegevuse lõpetama. Eeldan, et ka järgmisel aastal ootab mõnda ehitusfirmat pankrot.

Ehitusturg on praegu küllaltki killustatud ja seda ma näen küll, et sõltumata sellest, kas turg tõuseb või langeb, kasvatavad suuremad ehitusfirmad vähehaaval stabiilselt oma turuosa.

Kõigepealt peab majandus hakkama tõusuteed minema ja siis tuleb ka ehitusturg järele. See aasta tuleb nii tellimuste koguse kui ka konkurentsi osas ehitusfirmadele majanduslikult halvem kui möödunud aasta.

Ma ei julge prognoosida, et järgmine aasta tuleb ehitusfirmadele parem. Tulevikuplaane tehes peaksid ehitusfirmad olema konservatiivsed. Kuigi riik kavandab kaitsekulutuste tõstmist ja nende osalist suunamist ehitusse, ei ole see osakaal nii suur, et ehitusturgu elavdaks.

Samuti ei saa järgmisel aastal olema väga suur elamuehituse kasv, sest inimesel peab tekkima julgus minna panka ja võtta elamuehituseks laen.

Ehitusturg hakkab jälle kiiremini kasvama kolme-nelja aasta pärast, kui Eesti liitub Euroopa Liiduga ja siia hakkab jälle tulema rohkem välisraha.

Kui jagada ehitusturg kolmeks -- inseneriehitus, elamuehitus ja hooneteehitus, siis ilmselt ainuke kindlalt kasvav sektor on inseneriehitus. Hooneteehituse osas on seis selline, et järgmise aasta riigieelarve projekti järgi ehituse ja kapitaalremondi tööde osas riigi investeeringud vähenevad proportsionaalselt rohkem, kui eelarve tervikuna kahaneb. Siin sõltub trend, kui palju suurenevad eraettevõtete tellimused. See omakorda on otseselt seotud välisinvesteeringute mahu kasvuga. Hea tulemus hooneteehituse puhul on selline, kui maht jääb samale tasemele.

Elamuehituses on objektiivne vajadus uute elamute järgi olemas, aga tegelik nõudlus on emotsioonipõhine. Kui inimestel on usk majanduse arengusse järgnevatel aastatel, siis soovitakse kohe elamistingimusi parandada. Kui seda usku ei ole, siis lükatakse see soov paariks aastaks edasi. Sellepärast tuleks ka elamuehituse puhul olla valmis selleks, et mingit kasvu järgmisel aastal ei tule.