Moskva sõdib naftatulu maha

Naftabuum on tugevdanud rublat ja süstinud optimismi Moskva börsi. Suurtele naftakompaniidele, Lukoilile, Surgutneftegazile ja Sibneftile tõotab tänavune aasta lõppeda suurima kasumiga ajast, mil ettevõtted kümnendi alguses erastati.

Venemaa tänavune riigieelarve on koostatud eeldusel, et nafta hinnaks on 14 dollarit barreli eest. Ent juba aprillis tõusis nafta hind 16 dollarile, juulis ulatus see 18,50 dollarile barrelist, augustis 20, septembris 23 ja sel nädalal juba 26 dollarile barrelist. Sellisel tasemel ei ole nafta hind olnud alates Pärsia lahe sõjast, mil naftabarreli hind tõusis 40 dollarile.

Venemaa Uurali toornafta hind järgib Brenti naftasegu hinda pisut madalamal tasemel. Analüütikute sõnul jääb nafta hind üles vähemalt kuni järgmise naftat tootvate riikide ühenduse OPEC liikmete märtsikuise kohtumiseni.

Venemaa naftaeksport kahanes aasta esimesel üheksal kuul küll 2,2 protsenti 92,7 miljonile tonnile, kuid naftaekspordist saadav kogutulu kasvas 14,3 protsenti 8,5 miljardile dollarile.

Kokku peaks tulu toornafta ekspordist ulatuma Venemaal tänavu 14 miljardile dollarile, mis läinud aastaga võrreldes tähendab 46protsendilist kasvu. See summa vastab 8 protsendile Venemaa 1999. aasta sisemajanduse kogutoodangust.

Energeetikasektori arvele langeb umbes 40 protsenti riigi kogu eksporditulust ning 20 see annab protsenti föderaaleelarve tuludest.

Ametliku statistika andmeil kasvasid Venemaa naftafirmade eksporditulud 690 miljonilt dollarilt käesoleva aasta jaanuaris augustiks 1,4 miljardile dollarile. Septembri- ja oktoobrikuu numbrid on tõenäoliselt veelgi suuremad.

Lisaks kehtestas Venemaa valitsus suvel nafta ekspordi maksu 7,5 eurot toornafta tonnist ning 10--20 eurot naftasaaduste tonnist. Juba naftaaktsiis üksi suurendab igas kuus maksutulu 110--150 miljonit dollarit. Lisaks on kondenseeritud gaasi ekspordi aktsiisi tõstetud 10 eurolt 60 eurole tonnist.

Suurenenud tulud naftaekspordist võiksid olla süstiks, mida Venemaa stagneerunud majandus ammu vajab. Selle asemel läheb suurem osa sellest rahast Venemaa sõjamasina edasitungimise finantseerimiseks T?et?eenias.

T?et?eenia pommitamine ning sellest tekkinud põgenike probleem läheb Venemaa riigikassale üksi käesoleval aastal maksma vähemalt 2,3 miljardit dollarit.

See ületab tulude suurenemise ning Venemaa rahandusministri Mihhail Kasjanovi sõnul tuleb sõjategevuse rahastamiseks kehtestada rida uusi makse.

Autor: ÄP