Enamik oste tehakse säästudest

Oktoobris 1999 oli rahasääste ligi kahel kolmandikul Eesti peredest. Sääste on keskmisest rohkem ühelt poolt pensionäridel ja teisalt kõrgema tulutasemega peredel, enamasti Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Enamik sääste ulatuvad 5000 kroonini. Võrreldes eelmise aastaga on enim kasvanud üle 10 000 kr suuruste säästudega leibkondade osakaal.

Enamik säästuvõimelistest leibkondadest säästaks ühes kuus kuni 500 krooni. Samas ei ole säästmise potentsiaal ammendunud: enam kui 1/10 peredest, kes hetkel ei säästa, oleksid selleks võimelised.

Rohkem kui veerand peredest ei leia säästmisel hetkel mõtet. Ühelt poolt ei pea säästmist vajalikuks vähese ostujõuga pered. Tihti koosnevad need pered mitte-eestlastest, Ida-Virumaa linnade ja Lõuna-Eesti elanikest, peamised tulutoojad on kas töölised või pensionärid. Teisalt aga ei pea säästmist oluliseks kõrgeima ostujõuga pered.

Peamiselt säästab Eesti pere igaks juhuks, toimetulekutagavaraks. Samas on siiski oluline säästmine mingi kindla eesmärgiga: rohkem kui pooled Eesti pered soovivad lähema aasta jooksul osta midagi suuremat (kas kodumasinaid, mööblit, autot), kuid pangalaenu või liisingut kavatseb sel eesmärgil kasutada vähem kui viiendik peredest.

Vt. ka joonist:Eesti leibkondade säästud ja säästuvõime

Autor: Kaidi Kandla