Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Millenniumi voor kaoses
Enam kui 3000 kaubandusametnikku on kogunenud Seattle'isse, et käivitada Teise maailmasõja järel üheksas kõnelustevoor riikide vahelist vabakaubandust tõkestavate barjääride eemaldamiseks.
Kõneluste õnnestumine pole kaugeltki kindel. Katsed kokku leppida uue vooru teemade ring lõppesid Genfis läinud nädalal tulemusteta. Põhivastuolud valitsevad ELi ja USA ning rikaste riikide ja arengumaade vahel.
Tänu varasematele voorudele on riigipiirid tänaseks avanenud sedavõrd, et ainuüksi 1998. a müüsid maailma riigid üksteisele kaupu ja teenuseid enam kui 5,5 triljoni dollari väärtuses -- 80% viimase kümnendi kaubavahetusest. EL on kokku arvanud, et kaubanduse liberaliseerimise jätkamine parandaks maailma elanike heaolu täiendava 400 mld dollari võrra aastas.
Ehkki poliitilised liidrid peaaegu igas riigis on kiitnud kaubanduse liberaliseerimist kui vahendit elatusstandardi tõstmiseks ja uute töökohtade loomiseks, on tänaseks palju neid, kes kardavad sellest riikide isikupära ja suveräänsuse kadu. Seattle'i tänavail protestivad ametiühingud, kelle väiteil kaubanduskokkulepped tähendavad töökohtade eksporti, looduskaitsjad, kes süüdistavad WTOd saastatud vee ja õhu eest ning muud aktivistid, kes kõik WTOst pahameele sihtmärgi on teinud.
Protesti ühine nimetaja on kontrolli kaotamine. Kagu-Aasia elanikud olid 1997. aastal tulivihased, kui välismaal asuvad investorid järsku kõhkluse ajel oma raha massiliselt Aasiast välja tõmbasid ning piirkonna riigid kriisi paiskasid. Aastatega saavutatud elatusstandardi tõus pühiti võõraste poolt minema ühe ööga.
Suveräänsuse kaotamise tunnet on soodustanud ka IMF, mis andis küll kriisiriikidele rahalist abi, kuid sidus selle mitmete majanduslike tingimustega.
Riigid püüavad siiski kaubanduse liberaliseerimist jätkata, mõistes selle kasulikkust. 20. sajandi lõpus on sel teel kõige kaugemale jõudnud EL, mis võimaldab oma kodanikel töötada mistahes riigis ning on üheteistkümnes riigis käibele lasknud ühise valuuta.
Põhja-Ameerika vabakaubanduskokkulepe (NAFTA) alandas kaubandustõkkeid USA, Kanada ja Mehhiko vahel, käimas on läbirääkimised kogu Põhja- ja Lõuna-Ameerikat ühendava vabakaubandustsooni loomiseks.
Täna Seattle'is kohtuvad 135 WTO liikmesriigi ministrid arutavad nelja päeva jooksul edasi uue kõnelustevooru päevakava. Välja pakutud teemade hulgas on ELi põllumajandussaadutele makstavate eksporditoetuste kaotamine, liberaliseerimise jätkamine teenuste sektoris, dumpinguvastaste abinõude täiustamine, interneti säilitamine tollivabana, vaidlusküsimuste lahendamise toomine WTOs suletud uste tagant avalikkuse ette jm. Et kõnelused liiva ei jookseks, tuleb nii USA-l kui Euroopal vastastikusest usaldamatusest üle saada. Samuti tuleb WTO rikkaimatel riikidel veenda vaesemaid, et nemadki kaubanduse liberaliseerimisest võidavad ning et see ei teeni vaid arenenud riikide suurfirmade kasuahneid eesmärke.
Autor: ÄP