Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pihela nöörib väikeaktsionäre

    Eesti Näituste puhul on kasutatud lihtsat skeemi, kuidas suuraktsionär otsustab ühel hetkel otsad kokku võtta ja väikeaktsionäridele tõmmati lihtlabaselt müts pähe, lausus Ühispanga analüütik Sander Danil.
    Väikeaktsionärid on Eesti Näituste aktsiate ostmiseks aktsiate avalikust müügist ja börsile tulekuks korraldatud uusemissioonist kulutanud 54,6 miljonit krooni, millest 24 miljonit läks uusemissioonist otse ettevõtte arenguks. Aktsiaid 12,5 krooniga tagasi müües kaotasid väikeaktsionärid ligi 38 miljonit krooni.
    Igor Pihela sõnul tingis Eesti Näituste aktsia börsil noteerimise lõpetamise ülimalt väike kauplemisaktiivsus ja sellest tulenevalt suuromanikke mitte rahuldanud aktsia hind. Suuromanikele, Baltic Republic Fundile (BRF) ja Efereltile sai juba tükk aega tagasi selgeks, et midagi tuleb muuta.
    Pihela sõnul pakkus BRF välja lahenduse, mille kohaselt oleks fond temalt osa aktsiaid ära ostnud ja need siis avalikkusele müünud. «Mind selline variant ei rahuldanud ja kuna sellistel tingimustel ei olnud BRF enam huvitatud Eesti Näituste aktsiate omamisest, hakkasin aktsiaid kokku ostma,» rääkis Pihela.
    Pihela väitel tegi ta ostupakkumise paarile suuremale osanikule ja väikeaktsionäridele talle kuuluva Eferelti omakapitali arvel ja investorite rahaga. Raha täpsemaid allikaid ta avaldama ei nõustunud.
    Eferelt ostis ettevõtte kinniseks muutmise eesmärgil väikeaktsionärid ettevõttest välja 12,5kroonise aktsiahinnaga, kulutades selleks kokku 16,7 mln krooni. Homme kogunev Eesti Näituste aktsionäride üldkoosolek kinnitab tõenäoliselt ettevõtte senise 32 mln kroonise aktsiakapitali vähendamise 20 mln krooni võrra. Aktsiate tagasiostmiseks vajaliku rahasumma kavatseb Eesti Näitused laenata. 95% Eesti Näituste aktsiate omanik Eferelt saab aktsiakapitali vähendamisega 19 mln krooni. Arvestades aktsiate tagasiostmiseks tehtud kulutusi, teenib Pihelale kuuluv Eferelt puhastulu 2,3 miljonit krooni. Lisaks on Pihelal väikeaktsionäride rahaga arendatud firma, mille omakapital oli juuni lõpus 63,8 mln krooni, pärast aktsiakapitali vähendamist saab olema 43,8 mln krooni. Eferelt ostis riigilt 51% Eesti Näituste aktsiatest 1995. a aprillis 19 mln kr eest, millest poole võis tasuda EVPdes.
    Tallinna börsi tegevdirektor Gert Tiivas ütles eile, et kehtiv väärtpaberituruseadus ei reguleeri ülevõtmispakkumisi ja väikeinvestorite kaitset. «On lootus, et kui kunagi hakkab kehtima uus seadus, siis seal on need punktid juba paremini reguleeritud,» lisas Tiivas. Tallinna börs on teinud kolm ettepanekut valdkondade kohta, mis vajaksid kehtivas seaduses kiiret parandamist, sealhulgas ülevõtmisreeglid ja väikeinvestorite kaitse.
    «Väikeinvestorite petmist ja nn ausa mängu teemat pole praegusel juhul küll mõtet puudutada. Kogu protsess toimus vastavalt meie majandusruumis kehtivatele seadustele. Pakkumise hind 12,5 kr kujunes vastavalt elementaarsele nõudluse ja pakkumise vahekorrale.»
    «Kui Eesti Näitused oleks korralikult infot avaldanud, oleks ka aktsiahind olnud kõrgem kui see 12,5 krooni, mida väikeaktsionäridele pakuti,» lausus Danil.
    «Eesti Näituste käitumine ei jäta suuraktsionäri käitumisest küll head muljet ja rikub ka teiste börsiettevõtete mainet,» märkis Danil.
    «Eesti Näituste probleem on juba ammusest ajast olnud see, et väikeaktsionäri ei peeta millekski. Avalikule ettevõttele kohast lähenemist ei olnud Eesti Näitustel juba üle aasta, kui mitte rohkem,» rääkis Danil.
    Niikaua, kuni börsil oli tõusubuum ja raha kasvas, oli kõik hästi, aga pärast börsikrahhi muutus ka Eesti Näituste käitumine, sest börsil olemisest ja sealsetele infoavaldamise reeglitele allumisest sai ebameeldiv kohustus. Omanikuriskiga ettevõttesse investeerimisel tuleb Danili sõnul ettevaatlik olla, ja parem oleks, kui tuumikomanikuks ei oleks mingi üksikisik. Majanduslikust seisukohast ja ettevõtte juhtimise huvides tuleb tugeva tuumikinvestori olemasolu kasuks, aga see peaks olema kas finantsinvestor või laiemast investorite ringist koosnev firma, kes oleks isikliku kasu asemel huvitatud ettevõtte strateegia elluviimisest ja firma arendamisest, lausus Danil.
  • Hetkel kuum
Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
USA tugev tööjõuturg pani aktsiaturud langema
Ühendriikide tööjõuturu ootamatult hea seis koos poole sajandi madalaima töötusega ehmatas täna aktsiaturud langema.
Ühendriikide tööjõuturu ootamatult hea seis koos poole sajandi madalaima töötusega ehmatas täna aktsiaturud langema.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Rootsit tabanud pankrotilaine räsib enim ehitust
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.